Olles nüüd kõik 3 Gort Ashryni raamatut läbi lugenud ei saa ma väga hästi aru, mille eest need neljad-viied tärnid täpselt pandud on (really liked it? it was amazing?) - päriselt ka?
Ma panin kolm tärni selle eest, et tegu on eesti autoriga, kes pole kutseline kirjanik ja on võtnud vaevaks sisustada maakeelset ulmežanrit. Ja eks see lugu olnud ju ikka natuke teistmoodi kui muud, mis kätte on juhtunud.
Mitte-eestlane ilmselt hindaks selle 2 tärni ehk "it was ok" peale.
Kuigi mulle ulme- ja fantaasiakirjandus meeldib siis sõjaraamatute sihtgrupist jään ma väga kaugele. Sellele vaatamata lugesin kõik kolm raamatut järjest läbi ja mulle väga meeldis. Dialoog oli kõnelustes kohati väga kohmakavõitu aga samas peategelase sõjaväelase tausta arvestades ei häirinud ja oli ilmselt tausta avamiseks just seesugusena vajalik. Ja kui taustast rääkida, siis see oli võimas, läbimõeldud detailid ja usutavalt kirjeldatud maailm(ad) olidki minu jaoks nende raamatute suurimaks plussiks.
Gort Ahryni triloogia oli väga stiilipuhas ja mõnus lugemine. Sõja temaatika tõttu lendasin esimesele raamatule peale päris korraliku eelarvamuste pagasiga, aga see pagasi jäi tee peal kadunuks ja kokkuvõttes oli see sõit läbi kolme raamatu üks mõnus inspiratsioonisüst, nagu üks hea ulme olema peakski.
Kui lapsepõlveheietused välja arvata, siis oli väga hea jutt ja raamat. Ajarännud mulle ei meeldi - see on minu meelest ikka asi, mida kasutab kirjanik, kes on omadega umbe jooksnud ning muud lahendust loo edasi kirjutamiseks ei näe. Õnneks aga loob ta ajarännuga oma tegelase senise tuleviku, mis vähendab autori selle patu suurust üsna märgatavalt.
Mulle raamat meeldis, oli põnev maailm loodud ja isegi lihtne oli seda ette kujutada. Autori kohta sain teada, et ta on kergelt praeguses mõttes feminist, aga samas abortide vastu. Et ta hindab riigijuhtides isetust ja tagasihoidlikkust. Kindlasti midagi veel, aga hetkel ei tulegi meelde.