Piiblilood

by Borislav Arapović, Vera Mattelmaki, Jaan Ugam (Translator)

Lühike ja lihtne piiblilugude ümberjutustus lastele ilusate värviliste illustratsioonidega.

Raamat piiblilood koosneb kahest osast – Vanast Testamendist ja Uuest Testamendist. Vana Testamendi raamatud on kirjutatud enne Jeesuse sündi, Uus Testament aga esimesel sajandil peale Jeesuse sündi.
Siin raamatus leiduvad piiblilood on lühendatud ja lihtsustatud. Iga jutustuse lõpus on selle sisuga seotud Piibli kirjakohad.

Genres: Childrens, Religion, Fiction, Christian, Mythology

544 pages, Hardcover

First published January 1, 1983

About the author

Borislav Arapović is a Bosnian-Croatian born poet, linguist, literary scholar and Bible translator. He adopted Swedish nationality and writes in Swedish and Croatian. In 1999 he was elected a foreign member of the Russian Academy of Sciences primarily for his services to minority languages.

Reviews

[Davit Barseghyan · Rating 5 out of 5]

Բոլորի մանկության մեջ վառ գույներ ու պատմությույններ առաջացրած այս գիրքը սովորեցրել է ինձ սիրելու և բարության մասին։
Անկեղծ ուզում եմ, որ բոլոր փոքրիկները իրենց օրերի և հեքիաթային երազների արանքում լսեն կամ կարդան մեկը մեկից հետաքրքիր և ուսուցանող պատությունները։ Ուրախ եմ, որ կարծես անցած տարի Հայ առաքելական եկեղեցին նորից վերահրատարակել է այս գիրքը, բայց գոնե տառատեսակը պետք է փոխեին ու ավելի լավացնեին։

[Turkel Afandiyev · Rating 3 out of 5]

I read it when I was 9 while identifying myself as Muslim. That's the only religious book I've ever finished. Thanks God. I mean thanks to me, there is no God.

[Anel · Rating 2 out of 5]

"Piiblilood" istus mul juba lapsepõlves riiulis. Millegipärast minu isiklikus, mitte vanemate riiulis, Piibli kõrval. Mulle meenub seik, kuidas üks minu sõbranna mulle sünnipäevaks omatehtud roosikrantsi kinkis; imeilusa, siniste pärlitega. Roosikrantsist ma muud ei teadnud, kui et neid kasutasid filmis religioossed inimesed. Igatahes, väga võõras ja samas põnev värk korraga. Võib-olla ma sellest müstikast ajendatult "Piiblilood" oma riiulile paigutasin. Võtsin selle aegajalt endaga aeda liumäe otsa ja vaatasin Jeesust ristil. Kogu asja morbiidsus ja võõrus, uudishimu, mis ma selle vastu tundsin, tekitas kõhtu ja südame alla imeliku ärevuse ja häbi tunde. Mäletan mõtet, et kas see ongi patt ja patukahetsus? Roosikrants läks kahjuks ühel hetkel kaduma (võib-olla kõrvaldasin ta ise), ei saanud sellega katsetada.
Kui see esimene lõik seda juba ei näidanud, siis ma olen suht religioonivõõras inimene. Koolis olen ikka usuõpetust saanud ja kooliga jõulujumalateenistusel käinud, aga sellega on asi ka piirdunud. VeggieTales'i vaatasin ka vennaga lapsepõlves, aga me ei saanud sellest suurt midagi aru. Ühel hetkel aga põrkasin kultuuris ja kirjanduses kokku nii paljude piibellike sündmuste, sümbolite ja tegelastega, millest/kellest ma midagi ei teadnud, ja ainus loogiline lahendus tundus materjal ise läbi lugeda. Niinimetatud "laste"Piibel tundus mulle selleks jõukohane.
Mind häiris kohe algusest peale, et see on ju kellegi lühendatud ja kallutatud tõlgendus Piiblist. Tubli VÄLJAANDJA aga ise tunnistab viimasel lehel, et lastePiibel on kõigest tõlgendus ja Jumala Sõna see asendada ei suuda. Viisakas oleks see kohe alguses ära mainida, aga olgu, ma ei kisu rohkem. Sel teemal.
Vana Testament oli õudsalt frustreeriv. Väljavalitud Rahvas ei suutnud end vaos hoida (inimlikkus, amirite?) ning Jumalal ei tulnud pärast teab mitmendat genotsiidi pähe, et võib-olla oleks tark mõni teine rahvas valida. Kõik need mitmed prohvetid sulasid lõpuks kõik kuidagi üheks (võib-olla see oligi point, ma ei tea) ja kogu selle taplemise peale tekkis mul lõpuks küsimus, et milleks siis üldse elu ja see kõik. Paljud tegelased, kelle taustaga ma täpsemalt tutvuda lootsin, olid peaaegu eikellekski kärbitud (Aadam & Eeva, Kain & Abel jt) või üldse välja jäetud.
Uus Testament oli natuke värvikam. Jeesus kohe eriti. Peaaegu kõik tema imeteod (vesi veiniks, vee pinnal kõndimine) tundusid rohkem isikliku fleximise kui Jumala suuruse, väe ja kõiksuse näitlikustamisega. Võib-olla on asi autori tõlgenduses, sest Peetruse ja Johannese puhul oli see juba märksa selgem.
Kokkuvõttes... ma ei tea. Mingite osade peale tuli tahtmine Piibel kätte võtta, teiste peale kadus mingisugunegi tõsiseltvõetavus. Mõnikord jäi ainult tunne, et ma loen ühte ja sama asja mitu korda ja mõnikord kirjutatigi täpselt samast asjast täpselt samade sõnadega viis peatükki järjest. Pildid olid väga ilusad ja aitasid mõnikord sisu ja tegelasi paremini mõista, aga lõppeks ei korvanud need teksti madalat (tihti segast, suvaliste vahele pikitud tsitaatidega, sisutühja, kordusterohket) taset.

[Diana Trăncău · Rating 4 out of 5]

„Voi sunteți lumina lumii. O cetate ridicată pe un munte nu poate rămâne ascunsă. Și omul nu aprinde lumina spre a o pune sub oboroc, ci un sfeșnic, să lumineze tuturor. Tot astfel să strălucească și lumina voastră, ca oamenii să vă vadă faptele bune și să-L slăvească pe Tatăl vostru Ceresc.”
Pot înțelege în sfârșit de ce religia creștină este una a dragostei și a păcii. Găsesc în faptele acestea și în toată credința oamenilor din trecut bunătate și lumină.

[Heiki Järveveer · Rating 3 out of 5]

lood on nagu on, kuid kristliku kultuurituumi kuuluv inimene peaks selle vähemalt kord elus läbi lugema, et natuke aimu saada kus ta elab ja kes ta on.

[Konstantin · Rating 2 out of 5]

I read this book during my childhood. I think that "Bible for kids" is not a good idea.

[Dan · Rating 2 out of 5]

boring af

[Hanna Maria]

literally ei suutnud üle 20 lk lugeda

[Metis · Rating 3 out of 5]

Իմ 2023-ի ամենահետաքրքիր գիրքը։

[Toomas · Rating 4 out of 5]

Sellest raamatust sain oma esimesed teadmised piibli tegelaste ja sündmuste kohta. Tundub, et teadmistepagasil ratsutan siiamaani, kui jutt käib põhisündmustest. Raamat oli üles ehitatud väga haaravalt - üks lehekülg juttu ja sinna juurde kohe pilt. Kas need pildid on tegelike maalide koopiad, ei tea ma siiani. Pole uurinud. Igatahes olid pildid nii ilusad, et hilisemad illustreeritud piiblilood, mida näinud olen, ei pääse haisulegi. Kindlasti on just see üks neist raamatuist, mille lugemine mind kogu eluks on mõjutanud.

Raamatu enda sain oma klassivenna või tema isa käest, kes oli Urvaste kirikuõpetaja. Sain ka õhukeste lehtedega pärispiibli. Aeg võis olla siis 80. lõpp või 90. algus. Päris väike laps olin igatahes. Panen lugemise 1991. aastasse, vast ei pane hullult mööda.

[Daniela]

9-10 ani este varsta recomandata si corespunde cu intrarea copilului la Rubicon- perioada in care simte pe propria piele inceputul despartirii de copilarie, sau caderea din rai, conform altor curente. Aceste lecturi au un sens de stabilizarea a lecturilor recomandate de la 8-9 ani- fabule, care ii prezinta copilului raul si binele. Daca la 8-9 ani citim lasand informatia sa se decanteze si morala sa lucrez interior, fin, la 9-10 ani este randul Binelui sa isi etaleze toata pleiada de arme: povestiri biblice, vietile sfintilor ( acelea care pot fi reproduse).

[Kairi · Rating 5 out of 5]

Need lühilood on hea võimalus kiirustavas maailmas viia end kurssi piiblilugudega.

[Norberto Hernández · Rating 5 out of 5]

Me gusta

[Jurgis · Rating 4 out of 5]

One of the first books I read. I liked that every other page was a picture.

[Emma Ligia · Rating 5 out of 5]

Cred ca aveam aproximativ 10 ani cand am citit cartea asta si mi-a placut pentru ca era scrisa intr-un mod accesibil si avea ilistratii frumoase. Am apreciat ca nu judeca si nu speria cititorii cu pericolele pacatelor si cu focul iadului, poate pentru ca e pentru copii. Un rezumat al Bibliei bun.