Kitzberg (1855-1927) on eesti kirjandusklassikute hulka kuuluv autor, kelle näidendeid kohustusliku kirjanduse raames kõik eesti lapsed lugema peavad. «Libahunt» kuulub 9. ja «Kauka jumal» 10. klassi lugemisvarasse. Raamatus on Kätlin Vainola järelsõna, mis on kirjutatud just kooliõpilasele mõeldes. Järelsõna tutvustab huvitavalt autori elukäiku ja loomingut ning analüüsib mõlema näidendi sisu, vürtsitades seda folklooritausta ja meedias kirjutatuga.
Tundus liiga lühike, ma ei suutnud tegelastega sidemeid lüüa ega nendega samastuda.
See kuidas Tammaru pere ja külarahvas Tiinaga käitusid oli kohutav. Kuidas sa saad pöörata selja inimesele, kes on 10 aastat sinu peres elanud, keda sa oled katnud ja toitnud ning siis ühel päeval sa ei usu enam teda.
Pikemal arutlusel mõistsin Tiina elu raskust ja kannatusi. Alustades sellega, et ta nägi kuidas ta ema tapeti lõpetades sellega, kuidas Tammaru pere talle selja pööras ja kuidas Margus oli täielik tossike ja ei julgenud oma vanematele vastu astuda.
Näidend käsitles väga tänapäevaseid probleeme, nagu teistsuguste inimeste mitte omaks võtmine, kõige uskumine enne infot kontrollimata, armukadedus
Eesti klassika. Soovituslik ja kohustuslik lugemine põhikooli või keskkooli ealistele, kes saaksid ka mõtestada lahti kõik, mis näidendites juhtub. Ka võiks kasutada ja proovida minimalistlikult lugu edasi anda gruppides. Soovitan.
kohustuslik eesti kirjandus mis kõnetas mind üllatavalt palju. näidendivormis ja eesti murdes tekst muutis lugemise küll raskeks aga meeldis siiski. eelkõige raagib raamat sellest kui raske on jääda truuks iseendale, kui ümbritsevad inimesed on su vastu ja kui suured võivad olla inimeste eelarvamused teistsuguse vastu