What do you think?
Rate this book


522 pages, Paperback
First published January 1, 1942
Kui noil aegadel karavanide juhid või väesalkade ülemad jms. pikale teekonnale asusid, võtsid nad kaasa kukki, kes äratasid neid oma kiremisega kindlaksmääratud ajal, asendades osaliselt tänapäeva kelli.
Silmipimestava Batu-khaani malev liigub lakkamatult läände mööda teed, mida nimetatakse iidsest ajast "Rahvaste väravaks". See suundub mööda tasandikke Kivisest Vööst (Uurali mäed) lõuna ning Abeskuni (Kaspia) merest põhja poolt. Mööda seda teed läksid omal ajal idapoolsetest steppidest pärinevad sõjakad hun-nud, mongolite väärikad esivanemad, ja vapustasid õudusega läänepoolseid rahvaid.
Suvel on urussuutide (venelaste) teed nagu lõksud: kõikjal ojakesed ja mädasood. Ainult talvel võib piki kinnikülmunud jõgesid sõita. Suvel sõidavad urussuudid üksteise juurde venedes. Kõikjal on põlised laaned. Need laaned on kaitsekindlused. Seepärast tuleb urussuutide kallale minna talvel, kui jõed kinni külmuvad.