What do you think?


Minu... #27
Minu Eesti. Mida sa tahad? 2.osa
Oli 2003. aasta. Põhjamaa serval pesitsevas väikeses Eestis puhusid muutuste tuuled: tuli otsustada, kas liituda Euroopa rahvastega. Kohale oli jõudnud ka tarbimishulluse ja kinnisvarapalaviku torm. Skandinaavia rahameeste toel tõotas see tõmmata lina üle sotsialistliku majanduse laiba ning muuta kõik säravaks ja uueks.
Sellal, kui Eesti vaagis oma tulevikku sädeleva lääne vastse liikmena, maadlesin mina enda saatusega. Põhja-Euroopa oli mind peibutanud kalliskiviliku veetlusega, ent nüüd pidin tegelema tehtud otsuse tagajärgedega. Olin kui kits kahe heinakuhja vahel: mind sikutasid edasi-tagasi mu suure ameerika-itaalia perekonna vajadused ja maa, mille „metsarahvaga” oli keeruline sõbruneda. Päevad kahanesid rusuvalt lühikeseks ja asendusid põhjamaiste öödega ning mu peas kestis tormiline vaidlus saatuse ja vaba tahte vahel. Olin 23, värske abikaasa, peatne isa. Kas seda kõike olingi ma tahtnud?
Sellal, kui Eesti vaagis oma tulevikku sädeleva lääne vastse liikmena, maadlesin mina enda saatusega. Põhja-Euroopa oli mind peibutanud kalliskiviliku veetlusega, ent nüüd pidin tegelema tehtud otsuse tagajärgedega. Olin kui kits kahe heinakuhja vahel: mind sikutasid edasi-tagasi mu suure ameerika-itaalia perekonna vajadused ja maa, mille „metsarahvaga” oli keeruline sõbruneda. Päevad kahanesid rusuvalt lühikeseks ja asendusid põhjamaiste öödega ning mu peas kestis tormiline vaidlus saatuse ja vaba tahte vahel. Olin 23, värske abikaasa, peatne isa. Kas seda kõike olingi ma tahtnud?
- GenresNonfictionTravel
352 pages, Paperback
First published February 18, 2011
About the author
Justin Petrone
17 books29 followersA native New Yorker, writer and journalist Justin Petrone has been living in Northern Europe for more than 20 years. With a dozen books to his name and hundreds of articles, he specializes in travel memoirs and experimental dream fiction. His work has appeared in Standart and Edasi.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 14 of 14 reviews
June 18, 2014
I read the first book of the Minu Eesti series earlier this year, and while I didn't properly "hate" it, I did feel certain sort of capricious angst against Justin, the writer and protagonist of the book(s). I just didn't like the way he approached life, made decisions, expressed himself… I just didn't like him! His inability of thinking about others rather than just himself pissed me off from the first to the last page. And, in addition, I found his constant whining utterly childish and annoying. But the book gave me a priceless chance to get a bit closer to the Estonian ways, culture and language, and I appreciated that.
With this second book of the series, luckily and contrary to what I had expected, the experience was quite different. I was surprised to find Justin acting more like a mature dad-to-be and less like a selfish teenage-ish bastard. There's no doubt he's grown up and has finally started focusing on the important stuff: while in the last book he spent endless pages complaining about the dark and depressing years of his past life (not such a big deal, to be honest) and acting all drama-queen about everything and anything permanently, this time he has started to realize that he's actually taking roots in his beloved wife's country and there's still much work to do. He has finally started to sort important issues out and worry about real adulthood problems: job, money, flat, wife, present, future. About time, Justin! I was starting to lose my hope on you.
The plot of this book is much more interesting than the previous one's. This time, Justin goes deeper and deeper into regular human fears, weaknesses and concerns and I even felt some sort of sympathy for him. He has grown up and learned a lot, he has already had his shares of up and downs and consequently he's started to think like a proper adult. Although there're a couple of quirky passages and some chapters are quite boring, my overall experience with this book is absolutely positive.
Epp is still my favourite character. She's just hilarious, spontaneous, a bit freak-ish, yes, but still unavoidably lovable. I like her outlandish ways and bright way to see life. I also liked that drunken friend of hers who later turned out to be surprisingly charming.
And well, once again I have to insist on the fact that the very best thing about these books is their capacity of bringing a bit of the Estonian culture to you, no matter where you are or where you were born. This book has increased my curiosity on this tiny but particular and beautiful country in the opposite side of the world. Can't wait to be there!
August 3, 2013
Enjoyable read. Not quite as good as Book 1 but I like Justin's writing and now follow his blog.
March 25, 2012
The first part had more of a central story to it. This one had it too: the search of what wants in life. But it was weaker. And it felt at times that some of the ideas where incomplete and chapters finished that way. In the plus side, I liked that after having lived in Estonia longer than when I read the first part I understood a lot more of the local culture from a foriegners perspective. The mystery remains. Also, one will always have one leg here and one leg there. Wise Leena. Lastly, what's up with us foreigners wondering whether we truly want to be here forever, weighing options yet standing still. Slowly making our lives in and out of dark and cold winters? Forgetting all about it every summer...
December 30, 2011
Ei tea, kas viga oli raamatus või minus, aga esimesed parkümmend lehekülge ei tahtnud eriti edeneda, Peale seda suutis autor aga teost aina põnevamaks kruttida ja viimasel leheküljel oli juba kahju, et lõpp nii ruttu saabus.
Meeldib, kuidas autoril on igal leheküljel mitu sidusat uut mõtet, mis kenasti lugeja jaoks terviku moodustab.
Meeldib, kuidas autoril on igal leheküljel mitu sidusat uut mõtet, mis kenasti lugeja jaoks terviku moodustab.
December 13, 2012
Esimese osaga ei anna võrreldagi kuna seal oli rohkem eestluse teemat. Selle raamatu teemad mind isiklult niivõrd ei kõiguta, kuigi huvitav oli lugeda näiteks oma pesa otsinguist. See raamat ei kuulu kategooriasse, mida mina isiklikult lugeda soovitaksin.
February 22, 2011
I totally enjoyed this book! Read longer from my blog.
September 6, 2011
not quite as intriguing as volume 1, but still worth reading.
I also liked the pictures in the appendix
I also liked the pictures in the appendix
April 18, 2012
Huhh...:) I need to improve my English :D So I could read faster.
But I liked that book and recommend. It is interesting to read how foreigner sees Estonian people. Yeah, we are quite funny nation:)
But I liked that book and recommend. It is interesting to read how foreigner sees Estonian people. Yeah, we are quite funny nation:)
February 14, 2016
Mõned inimesed elavad siin juba viiskümmend aastat ega oska ainsatki sõna.. .
July 31, 2026
Having a re-read and a reminisce. Petrone writes of Estonia and Scandinavia in 2003 and I enjoyed a wonderful year working in Vilnius, Lithuania around 2000 with weekend trips away to Finland, Latvia and Estonia. I found the writing engaging and easy to digest - especially loved the portrayal of his parents' culture shock, and the way he explored what it is to be in your 20s, trying to find your way, and feeling inadequate as you measure yourself against what you believe are everyone's expectations of you. Snowy, slushy, blizzardy, crumbling stone buildings, short winter days - I (nearly) felt nostalgic for a baltic winter. Have never managed to find book 1 at my library or bookshops but will read it if I find it.
https://justinpetrone.com/2019/11/16/...
https://justinpetrone.com/2019/11/16/...
April 23, 2023
Kuna Justin Petrone mõtted ja tegevused Eestist ei mahtunud ühte raamatusse, siis tegi ta neid lausa 3. Käesolev on 2. osa ning kirjeldab taaskord pigem eneseotsinguid, Tallinnas elamiskõlbuliku korteri otsimist ning Saaremaa inimesi. Nagu eelmisestki raamatust, traditsioonilist Minu-sarja reisiraamatut siit ei leia.
Hea on see, et ma ei pidanud selles raamatus enam pettuma, kuna sarja esimene osa mulle enam mingisuguseid ootuseid 2. osa jaoks ei jätnud. Justini mõtted ja teod on minu jaoks endiselt arusaamatult naiivsed. Ainus positiivne tõik selle raamatu juures on, et see ei jätnud mind lollimaks, nagu mõned 1-tärnilised raamatud seda teevad.
Mis seal ikka, ennastkaristavalt võtan ette ka kolmanda osa, siis saab linnukese kirja- ka sel korral plaanin läheneda raamatule ilma igasuguste ootusteta, kuna lootust, et läheb paremaks, ei ole.
Hea on see, et ma ei pidanud selles raamatus enam pettuma, kuna sarja esimene osa mulle enam mingisuguseid ootuseid 2. osa jaoks ei jätnud. Justini mõtted ja teod on minu jaoks endiselt arusaamatult naiivsed. Ainus positiivne tõik selle raamatu juures on, et see ei jätnud mind lollimaks, nagu mõned 1-tärnilised raamatud seda teevad.
Mis seal ikka, ennastkaristavalt võtan ette ka kolmanda osa, siis saab linnukese kirja- ka sel korral plaanin läheneda raamatule ilma igasuguste ootusteta, kuna lootust, et läheb paremaks, ei ole.
February 23, 2022
Justin Petrone kirjutab päris hästi ja humoorikalt. Kui ma tema raamatut alustan, siis saab see tavaliselt üsna kiirelt läbi.
Ta käsitleb Eestit üsna põhjalikult ja uudishimuga. Seda võib ta teha nii positiivsete kui negatiivsete nähtuste puhul ning negatiivsete puhul rõhutab või eksotiseerib ta neid eriliselt.
Naiste puhul leiab tihtipeale äramärkimist nende büsti suurus.
Tõlkija Raivo Hool on head tööd teinud, jutt on ladus.
Ta käsitleb Eestit üsna põhjalikult ja uudishimuga. Seda võib ta teha nii positiivsete kui negatiivsete nähtuste puhul ning negatiivsete puhul rõhutab või eksotiseerib ta neid eriliselt.
Naiste puhul leiab tihtipeale äramärkimist nende büsti suurus.
Tõlkija Raivo Hool on head tööd teinud, jutt on ladus.
June 25, 2014
Raamatu põhiteema näol oli tegemist ääretult aktuaalse küsimusega- kas ja kuidas on võimalik kohaneda teises kultuuriruumis. Väga tahaks lugeda selle muinasjutu järellugu, kuidas kohanevad need lapsed, kelle ema räägib üht, isa teist ja lasteaiakaaslased kolmandat keelt. Kuidas lepitakse vanemate ja vanavanematega, kes elavad lastelastest tuhandete kilomeetrite kaugusel (armas jumal, palun ära anna mulle sellist saatust...)
Ma võin sõnades olla ülitolerantne, kuid tegelikult, andke mulle andeks, ma ei tahaks oma perre isegi mitte soomlast.
Vastik dilemma, mille ühel pool on poliitkorrektne tolerantsus: inimene on inimene, ma ju armastan oma last ja tahan, et ta oleks õnnelik. Kuidas saan ma keelata või vastu olla kui väilismaine George Clooney ta õnnelikuks teeb? Ja teisalt- egoistlik soov armastada ja oma lähedal hoida lapselast....
Armastuses ja suhetes võidab lähedus. Nii see paraku on.
Loe veel
http://indigoaalane.blogspot.com/2011...
Ma võin sõnades olla ülitolerantne, kuid tegelikult, andke mulle andeks, ma ei tahaks oma perre isegi mitte soomlast.
Vastik dilemma, mille ühel pool on poliitkorrektne tolerantsus: inimene on inimene, ma ju armastan oma last ja tahan, et ta oleks õnnelik. Kuidas saan ma keelata või vastu olla kui väilismaine George Clooney ta õnnelikuks teeb? Ja teisalt- egoistlik soov armastada ja oma lähedal hoida lapselast....
Armastuses ja suhetes võidab lähedus. Nii see paraku on.
Loe veel
http://indigoaalane.blogspot.com/2011...
Displaying 1 - 14 of 14 reviews













