Ruja: must ronk või valge vares

by Igor Garšnek

See on lugu ansamblist Ruja, kes oma 17 tegevusaasta jooksul tõusis eesti rockmuusika legendi staatusesse. Pea katkematu publikumenu tagasid bändile nii Rein Rannapi loomefantaasia, Urmas Alenderi karismaatilisus, Jaanus Nõgisto impulsiivne esinemislaad kui ka mitmetähenduslikud laulusõnad. Palju muudki veel.

256 pages, Hardcover

First published January 1, 2010

Reviews

[Epp Petrone · Rating 3 out of 5]

Mind häirib, kui valitakse raamatule kollane paber ja pruun trükivärv. See väsitab lugeja silma!
Aga Ruja, see fenomen... Mulle tundus, et autor Igor Garšnek oleks võinud (ala)pealkirjaks panna "Minu aastad Rujas", see oleks olnud täpsem. Päris avapeatükis ei saanudki ma mõnda aega aru, et kes on see minategelane. Peatükk algab suure fotoga, juures allkiri "Ruja asutaja Rein Rannap". Loomulikult arvasingi, et minategelane, kes rääkima asub, on järgmisel leheküljel Rannap, aga mõne aja pärast tekkisid teatud kahtlused... Lehitsesin siis edasi-tagasi ja üritasin aru saada. Ilmselt oli see siiski Garšnek ise.
Teises kohas anti kindlalt sõna üles Jaanus Nõgistole (arvan, et see intervjuu oli napsus päi võetud), kus ta hakkas oraalseksist rääkima. Milleks seda infot vaja oli, ei tea...
Ma ei teeks maha raamatut, tegelikult on tore jälg meie muusika-ajalukku. On arhiivifotosid, on ajastut, on konteksti, muusikalist tausta, on stoorisid (kuidas mehed Siiri Sisaski pärast kaklema läksid jms). Jutt jookseb, aga üldmulje on kuidagi ebaühtlane.

[Tõnis · Rating 3 out of 5]

Üsna tore lugemine, sest Garšnekil sulg libiseb ja raamat koosneb põhiliselt anekdootlikest lugudest. Garšnek oli kunagi ammu mu õppejõud, seetõttu oli lugemine pisut veel huvitavam. Selline paksude prilliklaaside, totra soengu ja igavese nahktagiga imelik kuju (ma isegi ei mäleta, mis ainet ta luges). Huvitav oli nüüd raamatus kogeda inimese tegelikult võrdlemisi infantiilset-pueriilset mõttemaailma. Ruja suurepärase muusika saladusele raamat lähemale ei aita, küll aga pakub rohkelt suure vaimustusega esitatud suhkurdatud lugusid Ruja muusikute napsu- ja naisteseiklustest.

[Helina · Rating 5 out of 5]

Mulle isiklikult raamat väga meeldis. Mulle Ruja kui bänd meeldib ka, aga ma end nüüd suurimaks fänniks ei pea, seetõttu ei omanud ka mingeid eelarvamusi antud raamatu osas. Olin positiivselt üllatunud, kui ladusalt Garšnek kirjutas, tõtt-öelda ootaks tema sulest järgmiseidki raamatuid. Igatahes väärt lugemine, kui soovid natuke telgitagustest teada ning ei oma ootusi päris autobiograafilisele teosele.

[Kristi · Rating 3 out of 5]

Ruja on Eesti muusikas särav täht, ka täna. Ja fenomenidest tuleb ikka memumaare kirjutada, mitme nurga alt. Seekord siis Garšneki nurk, vahelduseks Rannapi vaatevinklile. Üsna uskumatu kui palju erinevaid Eesti tipp-muusikuid on Rujast ligi paarikümne aasta jooksul läbi käinud. See näitab, et Ruja oli rohkem kui üks kindel punt inimesi - see oli organisatsioon, mis elas edasi sõltumata konkreetsetest inimestest, sest vaheldumisi käisid kõik sealt kusagil ära.

[Signe · Rating 4 out of 5]

a bit over-romanticised. but interesting to read. i was a bit curious about this book, because i knew, that it carried a vision of one member... and that member was not overly popular. yet, it was an interesting reading, because i love ruja.