What do you think?
Rate this book
Koguja
"Kogujasse" on kogutud kõik Betti Alveri teadaolevad algupärased luuletused ja poeemid, need on avaldatud oma esialgsel kujul ja järjestatud üldjoontes kronoloogiliselt. Kogumiku viimased tsüklid sisaldavad ka autori poolt põhjalikult ümbertöötatud luuletusi. Kokku on "Kogujas" 250-260 erinevat, mitmesuguse ulatusega teksti, ja tõenäosus, et mõnes väljaandes leiduks olulist lisa Alveri originaalluuleloomingule, on üsna väike.
Teine trükk on muutmata kujul, sest kirjastusele pole teada vigu esimesest trükist.
Teine trükk on muutmata kujul, sest kirjastusele pole teada vigu esimesest trükist.
- GenresPoetry
560 pages, Hardcover
First published January 1, 2005
About the author
Betti Alver
38 books3 followersElisabet Alver sündis raudteelase perekonnas.
1914–1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna Tartus.
Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliidid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlvemälestustele.
Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda".
Betti Alveri hauasammas Raadi kalmistul Tartus
Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane.
1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid.
Tema haud on Tartus Vana-Jaani kalmistul.
1914–1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna Tartus.
Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliidid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlvemälestustele.
Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda".
Betti Alveri hauasammas Raadi kalmistul Tartus
Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane.
1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid.
Tema haud on Tartus Vana-Jaani kalmistul.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 3 of 3 reviews
April 10, 2021
Kahju, et ei saa anda kümmet punkti... Betti Alveri luulet on nooruses raske mõista, see on nii ajatu ja isetu, et hakkab kohale jõudma alles aastate ja elukogemuse kogunedes. Olen lummatud.
Üle sõnade serva,
üle raamatu randi
me südant on puutunud
loojate käed.
Üle sõnade serva,
üle raamatu randi
me südant on puutunud
loojate käed.
September 12, 2022
Kuus kuud ma värsse vältisin kui mõrva, / ja proosat lehitsesin vaid esseid, / et rütm ja riim mu verest, ajust, kõrvast / kord hajuks põhjalikult. (Ulla 1933, lk 81)
-
Mind kiusab praegu, kiusas juba varem / suur iha koondada kõik julm ja väär / gigantseks naiseks, (Ulla 1933, lk 90)
-
Poeet / kesk elupõrgut palub saatust: / “Anna mulle raudsed närvid!” / Ning salakaval saatus naeratab: / “Säh, võta nad ja mine rahuga. / Siitpeale on sul raudsed närvid kogu eluaja. / Siitüeale, õnnelik, sa pole luuletaja.” (Raudsed närvid 1971, lk 339)
ja vägavägaväga palju muud
-
Mind kiusab praegu, kiusas juba varem / suur iha koondada kõik julm ja väär / gigantseks naiseks, (Ulla 1933, lk 90)
-
Poeet / kesk elupõrgut palub saatust: / “Anna mulle raudsed närvid!” / Ning salakaval saatus naeratab: / “Säh, võta nad ja mine rahuga. / Siitpeale on sul raudsed närvid kogu eluaja. / Siitüeale, õnnelik, sa pole luuletaja.” (Raudsed närvid 1971, lk 339)
ja vägavägaväga palju muud
March 23, 2018
Viis punkti on endiselt lagi, mida anda saab? No siis need ta saab ning mõne mõttelise punkti veel lisaks.
Displaying 1 - 3 of 3 reviews