What do you think?
Rate this book
Mandragora
- GenresPoetry
110 pages, Hardcover
First published January 1, 2002
29 people want to read
About the author
Doris Kareva
85 books37 followersDoris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja.
Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966–1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele.
1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina.
1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja.
Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid".
Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks.
2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tšehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles.
Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid (Anna Ahmatova, W. H. Auden, Samuel Beckett, Jossif Brodski, Emily Dickinson, Kahlil Gibran, Kabir, William Shakespeare jt), koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal.
Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966–1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele.
1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina.
1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja.
Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid".
Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks.
2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tšehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles.
Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid (Anna Ahmatova, W. H. Auden, Samuel Beckett, Jossif Brodski, Emily Dickinson, Kahlil Gibran, Kabir, William Shakespeare jt), koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 5 of 5 reviews
April 25, 2018
"Doris Kareva on minu jaoks müstiline. See tema oskus luua mingit meeleolu neljarealise luuletusega on täiesti uskumatu. Tema haprus juba tema olekus on midagi nii luuletajalikku. Kui ebamaine haldjas. Samas läbi selle hapruse õhkub temast mingit kummalist tugevust. Ma pole temaga kunagi elus kohtunud, kuid ometi on mul mulje, et ta on palju läbi elanud, palju kogenud ning palju näinud. Ja see kõik on tema sees pakitsemas ning luule ning ka muudel viisidel välja tulemas." - Täpselt seda tahaks ka mina öelda. Doris Kareva on ja jääb alatiseks mu üheks vaieldamatult lemmikuks eesti naisluuletajaks.
/ Sa võtad mu lahti kui raamatu
bibliofiil,
loed, lehitsed, loed,
ja ma tunnen suurt uhkust ja mõnu.
Sa tead mind peast -
sellepärast just maitsed
nii aeglaselt, ükshaaval
mu õrnisisimaid sõnu."
Kui see pole luule,
siis mina ei tea, mis on. /
- Nõustun siinkohal Dorisega.
/ Sa võtad mu lahti kui raamatu
bibliofiil,
loed, lehitsed, loed,
ja ma tunnen suurt uhkust ja mõnu.
Sa tead mind peast -
sellepärast just maitsed
nii aeglaselt, ükshaaval
mu õrnisisimaid sõnu."
Kui see pole luule,
siis mina ei tea, mis on. /
- Nõustun siinkohal Dorisega.
May 16, 2025
vastupidiselt sellele, mida tavaliselt luulekogusid kätte võttes teen, lugesin lihtsalt lugemiseks ning arusaamine oli seekord teisejärguline. peamiselt seepärast, et tähtaeg oli kuklas aga ka selleks, et lasta lahti sellest vajadusest igat luuletust kaaluda ja lahti mõtestada. peab tunnistama, et see tegi lugemise väga mõnusaks ning tundsin kohe ära need luuletused, mis hakkasid ise minuga rääkima.
May 21, 2019
Õndsalikult minus liigub päike,
õõtsub universum, kiigub ilm.
Aeg on unes võtnud tuju kuju.
Kuhu tahta? –kõik on kujutelm.
õõtsub universum, kiigub ilm.
Aeg on unes võtnud tuju kuju.
Kuhu tahta? –kõik on kujutelm.
January 12, 2023
VAIKUSELAUL
Müra sees varjul on vaikusepaiku,
vaikusepaiku on vaja
selleks, et hing kuuleks vaikuse kaiku,
vaikuse kaiku ja kaja.
Pimedus varjab valguselaiku
nii, nagu kõrb varjab kaevu,
vanadus varjab lapseea maiku,
olev tulevaid aegu.
Kõiges on kõike - maailmatu tule
võib süüdata sädemega.
Kui tahad näha, siis silmad sule,
et vaadata südamega.
***
Sina olid mu viimane sõltuvus.
Nüüd
murenäärmed on närbunud, kärbund
kartus, rahutus, kaotus ja kirg.
Lahti ahelaist, vahemaist, ajast -
vist on saabunud selgus sirg.
Müra sees varjul on vaikusepaiku,
vaikusepaiku on vaja
selleks, et hing kuuleks vaikuse kaiku,
vaikuse kaiku ja kaja.
Pimedus varjab valguselaiku
nii, nagu kõrb varjab kaevu,
vanadus varjab lapseea maiku,
olev tulevaid aegu.
Kõiges on kõike - maailmatu tule
võib süüdata sädemega.
Kui tahad näha, siis silmad sule,
et vaadata südamega.
***
Sina olid mu viimane sõltuvus.
Nüüd
murenäärmed on närbunud, kärbund
kartus, rahutus, kaotus ja kirg.
Lahti ahelaist, vahemaist, ajast -
vist on saabunud selgus sirg.
February 12, 2025
Mulle meeldis rida “Päevi sulab kui suhkrutükke öö kohvis…”
aga erilist naudingut ma sellest luulekogust ei saanud. Sisu jäi mõistmatuks.
Displaying 1 - 5 of 5 reviews