See oli omamoodi põnev lähenemine tuhkatriinu loole, mille all pesitses palju poliitilisi jooni ja tolle aja ühiskonnakriitikat. Kindlasti on ka tegemist väga eduka näidendiga. Kahe tärni hinnang tuleneb sellest, et ega ma väga midagi ei tundnud seda lugedes. Oli nagu okei, mõneti absurdne ja naljakas. Laval näidelda selles oleks mulle meeldinud.
vaataja otsustada jääb kas elu on on tragöödia või komöödia kergem on elada kui valida komöödia
nii nagu elu elamiseks on vaja kannatlikkust, nii on seda vaja selle näidendi lõpuni lugemiseks
1 perenaine 2 prints 3 tuhkatriinu 4 peremees
mis on elu mõte? mis on tõde? kelle käes on võim?
1 võim on elu käes elu = ema (mater, mateeria) elu on perenaine hoolimatu võõrasema
elu mängib (tuhkatriinuMÄNG) mängib juhusega
elu on ratastoolis elu on ebatäiuslik
PERENAINE: sul on mälestused, kordaseatud kila-kola mis muuseumis rahustab meelt ma kannan hoolt et sinna kogemata ei satuks liiga olulisi asju
2 osad inimesed on printsid igaüks on oma maailma prints printsil pole võimu
prints otsib tõde teisi tõde ei huvita
prints otsib tuhkatriinut prints "nutab taga olemise juuri ja pole leidnud oma kriimu tuhkatriinut"
PRINTS: näib et keegi ei mäleta kuidas see kõik algas näib et see kedagi ei huvita näib et igaüks mängib oma osa mille ta kunagi sai ja on selle osaga leppinud
3 osad inimesed on tuhkatriinud (TUHKATRIINUmäng) ei otsi elu mõtet tuhkatriinul pole võimu
me elame tuhas (TUHKAtriinumäng) "ahjupraost igritseb igavust nagu vingu" (igavus = ving)
elu saadab kõik tuhkatriinud kord ballile (elu polegi hoolimatu?) elu tahab et tuhkatriinu saaks iseseisvaks
4 osad inimesed on peremehed võitlejad, loodavad vaid iseendale ei otsi elu mõtet peremehel pole võimu
PEREMEES: risk on see mis hoiab meid erksana elu on julm ja hoolimatu perenaine kõrvale hoida ei saa peitu pole kuhugi pugeda kompromissid on ajutised kavalused teist võimalust pole antud see on ainuke maailm see on vaenulik maailm siin pole põhjust logelda luksuses või kannatada elu mõtet otsides mitte langeda lootusesse (NB mitte lootusetusesse) meie ümber on tühjus, me peame seda täitma ja täitma meis varitseb hirm, me peame seda võitma ja võitma koguda tuliseid süsi oma pealaele (NB mitte teise pealaele)
This entire review has been hidden because of spoilers.
“Meie ümber on tühjus, me peame seda täitma ja täitma, meis varitseb hirm, me peame seda võitma ja võitma. Et surmatunnil, kui enam ei jõua, ei oleks see hirm liiga hirmus ja tühjus liiga tühi, kui tagasi vaatame.”
“Mis sa siin tegid kõik selle aja?” “Ootasin.” “Kas siis ootamine on tegevus?” “Ootamine on väga tegevus. Ootamisega on väga palju tegemist.” “Ja mis sa veel tegid, kui sa ootasid?” “Ootasin veel.” “Ja veel?” “Veel ja veel.”
Üsna raske lugeda ja aru saada võimumängudest ja tegelaste motivatsioonidest. Samal ajal vaadatud Mudi lavastus "Tuhkatriinumäng" tegi arusaamise tuhkatriinude vabrikust lihtsamaks.
Omal ajal "Tuhkatriinumängu" kohustusliku kirjandusena lugedes ei tahtnud ta väga ladusalt alla minna. Oma rolli mängis ka tõsiasi, et loomulikult oli kõik jäetud viimasele hetkele ja teel lugemiskontrollile sai ta vist bussis ära loetud. Samas pärast loetu analüüsi tundus näidend kohe palju huvitavam ja nõnda tegin ma temaga uuesti katset.
Süvenedes oli pilt kohe etem ja mõtlemapanevam, Printsi tõeotsingud ja ahastus tundus seekord palju usutavam, nagu hakkasid ladusamalt hargnema pereisa ja -ema karakterid. Mõningaid poliitilisi vihjed andis samuti välja lugeda, aga eks see oli ka otsimise vili. Üldiselt on tegemist kuulsa muinasjutu edasiarendusega, mis keskendub Printsile, kes soovib oma mõrsja Tuhkatriinu asjus selgust majja saada. Arvukate pärimiste läbi paljastabki ta Tuhkatriinu majapidamise kupeldamisäri.
Olen avastanud, et minu nõrgaks kohaks ongi vist säärases kirjanduslikus universumis aset leidvad lood, mis toetuvad klassikutele ja arendavad nende süžeed edasi. Midagi meeldivat neis igatahes on.