Marina Durnovo : minu mees Daniil Harms

by Marina Durnovo, Vladimir Glotser, Toomas Kall (Translator)

Vladimir Glotser (1931-2009) oli kirjandusloolane, kes usutles 1996. aastal Venetsueelas vene absurdikirjanduse klassiku Daniil Harmsi leske Marina Durnovod (1909-2002). Naine oli olnud aastakümneid kodumaalt eemal ega mäletanud enam kõike. Ometi sai kirja isegi XX sajandi kohta erakordne elulugu, kohati lausa uskumatu dokumentaalromaan parimas Harmsi vaimus.

101 pages

First published January 1, 2000

Reviews

[Lauri Laanisto · Rating 4 out of 5]

Eks see põhiline ajend selle raamatu lugemiseks oli asjaolu, et meenutajaks on Harmsi naine. Poleks iial arvanud, et tal naine on. Ainsuses või nii. Nojah, ega ju polnudki. Kui formaalsus välja arvata, et ta ühega neist oli ametlikult abielus. Kui juba avangard, siis läbivalt. Harmsilikult nii tekstides kui elus! Kuigi jah, naljakas et see avangardsus leidis on peamise kanali lastekirjanduses, kuigi Harms lapsi kohe üldse ei kannatanud. Kusjuures, siiski. Kas see avangardsus siis ikkagi oli läbiv ja kõikhõlmav? Sest abielludes ei tahtnud Harms, et naine võtaks ta perekonnanime, kuna siis saavad organid hiljem neid ehk lihtsamini neid seostada. Oli see lihtsalt kõhutunne, või selle ruudulise pintsaku ja golfipükste sees oli ikkagi mingi läbikaalutletus, mis ennast väga välja ei näidanud...

See oli üks kummalisemaid elulooraamatuid/memuaristikaid, mis ma lugenud olen (ja ega ma neid eriti lugenud pole, väga väheseid - nii et mind on küllap lihtne üllatada selles vallas). Omajagu avangardne oli seegi. Hüplik, meeletult katkendlik ja üheaegselt sentimentaalne ja dramaatiline. Tragöödia pöördus tekstis sürreaalsuseks tänu oma üledramaatilisusele - a la see, kui Marina tahtis end ära tappa, aga ei jaksanud nööriga jännata, sest oli nii ära nälginud. Või siis muutusid nood stseenid kummaliselt poeetiliseks - siis kui näiteks Marina viis Daniilile vanglasse pakke läbi talvise blokaadi lumisärase Leningradi. Omajagu ootamatu oli seegi, nt raamatu pealkirja arvestades, et Harms suri juba poole raamatu peal ära. Edasi oli juttu Marina enda lõputult katsumusterohkest teekonnast idast läände. Aga no tõesti - see kõik kokku oli nii hull ja õudne, et tundus nagu mingi Preussleri lasteraamat...

[Osiris Oliphant]

a daniil kharms memoir based on a chance meeting in south america and hundreds of hours of interviews with marina durnovo, kharms' wife at the timeof his death by starvation in a Stalingrad insane asylum. there doesnt seem to be an english translation.
plus, i havnt verified the above info as far as specific places or numbers are concerned. 100s of hours? leningrad? stalingrad? im not trying to impress a calculator or win at trivial pursuit. i mean, in the face of daniil kharms being starved to death in an insane asylum because he chose silliness and absurdity over the kind of logic used by monsters, dont speak to me of details.