Ebanormaalne

by Kaur Kender

«Ebanormaalne» on raamat ambitsioonika noormehe armastuse- ja eneseotsingutest, miljööks peamiselt New York ja Bangkok, mille meeleolusid kirjeldatakse lausa kombatava sugestiivsusega. Romaan liigub vähehaaval, kuid kindlalt läbi deliirsete painete kirgastumise ja vabanemise poole, nii et tõenäoliselt leiab lugejagi end romaani lõpetades hoopis teistsugusest maalmast, kui raamatut kätte võttes.
-- Märt Väljataga

«Iseseisvuspäeva» lugedes poleks osanud aimata, et seal taga või sees peitub tegelikult ilusa hingega suur laps. Kender näib ühtviisi siira õhinaga lähenevat nii rõvedusele, nõmedusele kui ilule. Eriti võluv on sealjuures see, et ta suudab seda kõike ühtviisi ehedalt kirja panna: tekstitehniliselt on ta sama nauditav kui Õnnepalu või Sauter.
-- Kristiina Ross

Armastus on intensiivne ja võimas, näidates uut tüüpi peategelast Kaur Kenderi maailmas. Sellist, kes on võimeline tõelisteks tunneteks, kes võib avaneda ja haavuda. Mitte ainult enam «Iseseisvuspäeva» küüniline macho-misogünist Karl või cool macho misogünist Siffer.
Kirjeldused kuumaverelistest tulesädemetest, kes Kenderit alati naerma panevad, on nii tuttavad. Kõik on ilus.
Ka peategelase enesevihkamine Brooklyni tänaval ning süütunne on meile tuttavad. Ainult et Kender kirjeldab seda paremini kui meie.
-- Jürgen Kaljuvee

293 pages, Paperback

First published January 1, 2000

About the author

Kaur Kender, is an Estonian author and entrepreneur.

An advertising executive by profession, Kender entered the Estonian literary scene in 1998 with his debut novel "Independence Day" ("Iseseisvuspäev"). Since then his books have enjoyed unprecedented popularity in Estonia with the old and the young, the literary elite and the popular culture.

His writing is as controversial and provocative as his own life and personality – a semiotician and former advertising executive, he has once said that sometimes he wishes that truck drivers and prostitutes would write more books because they have unusual stories to tell.

Reviews

[Maris Pedaja]

Jätan tärnid panemata, kuna keeruline oli lugeda, olles mõjutamata Kenderi suhtes välja kujunenud hoiakutest. (Mäletan küll neid aegu 18aastasena, mil ühes teatud Munga tänava õppeasutuses sai matemaatikatundides loetud sünge rahuoluluga Nihilist.fm'i, mõistes täielikult, et roppusi ja erinevate kehavedelike nimetusi täis pikitud tekstid polnud just ülemäära kooskõlas ühiskondliku sidususe ja hea tava alustaladega, ent mingit kummalist kahjurõõmu tekitas mõte, et leidub teisitimõtlejaid, kes pole suule kukkunud; möödusid aastad, Kenderiga seoses tekkis skandaale juurde ja ma upgrade'isin vahepeal oma põhimõtteid, mis ei haakunud sugugi Nihilisti portaalis avaldatuga.)

Niisiis alustasin lugemist eelarvamustega ja pooleldi soovisin, et teos mulle üldse ei istuks. Siis oleksin saanud rääkida väärastunud narratiividest ja Kenderi upsakusest seoses sellega, et ta peab end Eesti parimaks kirjanikuks, ja paljust muustki. Aga lugu istus.

"Ebanormaalse" rütm, taktimõõt, tegelased, kohad, maitsed ja lõhnad panid automaatselt lehti keerama. Nii mõnigi Kenderi mõte resoneeris mu praeguste tunnetega. Ühes kohas kirjeldas Kender peategelase silme läbi, kui jama on New Yorkis see, et puudub tugisüsteem - ei saa lihtsalt lambist kellegi (nt vanaema) poolt läbi astuda ja juttu ajada, et oleks midagigi iseendaga peale hakata.

Umbes samamoodi olen mõtisklenud seoses pandeemiaga. Kui vähe on võimalusi spontaansuseks, et iseendaga mitte nii rõhuvalt palju kogu aeg ninapidi koos olla.

Teine koht, teised ajad, aga probleemid aegumatud - suhe iseendaga, soov pälvida ühiskonna imetlust ja heakskiitu, kasvamine ja kirgastumine, nälg armastamise ja armastatud olemise järele. Soovitan*

*(vist)

[Hava Kuks]

Üks suurimaid üllatusi. Lugu järgmine: pidin väljakutsena lugema Kenderit ja leidma sellest ilu.. ja siis mu kirjanduse õpetaja soovitas mulle seda raamatut.
Ma polnud ammu midagi nii minu peal töötavat lugenud. See on sinavormis kirjutatud raamat! Minu esimene. Olin ise see lootusetu valge päevitunud armunud kirjanik tänapäevases maailmas, nii mõjus, geniaalne. Kuidas Kender suudab sulnilt tunnet kangastada
Väga hea, jess, jätkem eelarvamused. Et provotseerida, peab olema hea kirjanik. Mis ei tähenda, et ma nüüd kohe iseseisvuspäeva loeks:))

[Martti · Rating 4 out of 5]

Ma arvasin, et ma ei viitsi enam mitte kunagi Kenderit lugeda, aga vaadates Digiread.ee-s ringi, jäi see heliraamat silma. Üritasin meenutada, kas see oli see sama rõvedus, mida koolis lugema pidi, kuid pärast paari esimest peatükki selgub, et ei tunne ikka üldse midagi ära. Juu siis koolis oli vaja Iseseisvuspäeva lugeda ja sellest saadud emotsioonist tingituna olen Kenderist eemale hoidnud. Nüüd aga kahekordse kiirusega Taavi Eelmaa kõrvas on täpselt õigesse kohta.

Raamat on kirjutatud peamiselt sisemonoloogina, mis tavaliselt mul igasugused häirekellad tööle panevad. Eelnevad nigelad kogemused vist, aga Kender arutleb intensiivselt ja huvitavalt. Ühe nurga pealt vaadates nagu mitte millegistki, kuid samas jälle tutvustab Bankoki ja New Yorki kuidagi eriti intiimselt, inimesi ja pisidetaile kirjeldades. Kuigi mitte igavalt ja tühiselt nagu Õnnepalu või pikalt ja lohisevalt nagu Victor Hugo. Vastupidi, mulle tundub, et ta on üritanud eriti ökonoomselt kõiki stseene edasi anda. Kui kujutlusvõime on hooratas, siis sõnad on kui lühikesed impulsid, mis hoogu täpselt õige sagedusega juurde annavad, et mitte vastufaasi sattuda ja kloppides vastu töötada.

Kohati kisub päris filosoofiliseks, armastuse analüüsiks; siis õpetatakse luulet lugema. Hüplik, kuid samas huvitavad killud tsaar Saltaanist ja originaalis 33 vägimehest ning Betti Alverist on küll midagi sellist, mida ma siit eales oodata ei osanud.

Millega 26-aastane peategelane Claudius tegeleb, võib vist kirjeldada sõnaga "boheemlus". Vahel maalib, vist üritab romaani kirjutada, kindlasti kirjutab filmiarvustusi, teeb igasugu juhutöid, haldab vahepeal galeriid ja ajab taga ilu, kuid raha tal peaaegu kunagi pole. Seda kõike on keeruline summeerida, aga seda polegi vaja. Aga ma tahtsin vähemalt mõne sõna kirja panna, et midagigi meelde jääks, sest mul ei jää reelgina sellistest tundlemise raamatutest mitte midagi meelde. Siin pole mingeid põhjapanevaid ideid. Siin on mingi narratiiv, kuid see on pigem vabandus järgmises lõigus veel pisut "tunnelda" ja väheke rõvedalt öelda. Vat selline hea ja halva kirjanduse võitlus on see ebanormaalne raamat.

[Eloise Sunshine · Rating 3 out of 5]

Olen ju kunagi ammu-ammu aastate eest seda raamatut õhinaga lugenud. Siis kui Kender oli uus ja popp ja värskendavalt otsese ütlemisega ning tekitas ühiskonnas värinaid. Näib, et sadu raamatuid hiljem ei mäletanud ma selle sisust enam mitte midagi. Täiesti tühjus. Nagu uus lugu. Aga vaevalt, et oleks uuesti ette võtnud üldse, kui see poleks audiona tulnud Tallinna Keskraamatukogu Overdrive'i listi. Paras suvel rulluisutamise ajal kõrva panna.
Ja nii see lugu rullus. Palju ebaõnnestumisi ja draamat ja meeleheitlikku siplemist läbi elu. Ning õnne ja õnnetut armastust, raha ja selle puudumist, aga vähemasti suurilmaelu. Turistide paradiis ning New York, teine mastaap, aga seda tühjem hing ja raskem ellu jääda.
Kas ilu päästab maailma? Või teevad seda ikkagi pigem heasüdamlikud inimesed, kes su õigel hetkel mustast august välja õngitsevad?

[Vairo · Rating 5 out of 5]

Värskendavalt teistsuguse kirjutamisstiili ja sõnakasutusega. Saab kaasa elada peategelase loole nii Tais kui New Yorgis. Kõik see on kokku üllatavalt romantiline...
Eraldi toon välja audioraamatu väga hea esituse Taavi Eelmaa poolt.