Teadsin, et selle raamatu teise osa lugemisest ma ei pääse, kuigi hiljuti loetud esimesele osale ei saanud isegi keskmist hinnangut anda. Lihtsalt uudishimu oli nii suur, mismoodi autor selle loo siis lahendab ja eks see uudishimu ole üks kole asi. Muidugi on tore, et autor võttis kuulda lugejaid, kellele eelmise raamatu lõpp ei meeldinud ja arendas teemat edasi. Eelmine raamat lõppes siis sellega, et 40. aastates Sandra katkestas tekkinud suhte enda poja vanuse Karliga ja kolis idülliliselt Pühajärvelt tolmusesse Tallinnasse. Seekordses loos on aeg mitu aastat edasi nihkunud ja tegelased kohtuvad juhuslikult pargis. Mõlemad kenasti abielus ja puha. Või kas ikka on? Pealkirjale kohaselt otsustatakse, et üks öö veel. Kel nüüd uudishimu tekkis, siis ei ütle, lugege ise :D
Lugemist alustades tundsin end küll veidi masohhistina. Tekst tundus olevat kohmakalt kirja pandud, eriti just naispeategelane käitus kui pubekas ja vähemalt esimene seksistseen ajas kohe suure häälega naerma. Kuid mida edasi, seda ladusamalt lugemine minema hakkas. Pealegi annab autor eessõnas võtme kätte, mille valguses ma seda lugu veidi hoopis teise nurga alt vaatama hakkasin ehk loo kirjutamisele lisandus väärtust. Loosse pikitud ootamatud pöörded õnnestus mul küll kõik ära arvata ja ilmselt said enamik järje soovijaid soovitud lõpu.
Pärast ühe teise arvustuse lugemist arvan enamasti samamoodi kui too arvustaja - kui aega on, siis ajaviitelugemiseks täitsa võib.