Üks öö veel 2

by Helene Moss

Ei juhtu just tihti, et raamat saab alguse lugejate soovil. Käesoleva looga aga nii juhtus. Helene Mossi armastusromaan „Üks öö veel“ sai 2. osa harukordsel põhjusel – lugejad pöördusid kirjaniku poole palvega kirjutada originaalteosele järg. Miks nii, on saladus, mille teada saamiseni viib vaid üks tee – 1. osa lugemine.

Nagu esimeses, ei saa me ka teises raamatus üle sügavatest tunnetest, salajastest kohtumistest, lootusest ja lootusetusest ning ebaõiglastest keerdkäikudest loo keskmes olevate Sandra ja Karli elus. Ainult et aeg ja koht on teised - maaliline Pühajärv on vahepealsetel aastatel asendunud Tallinna kesklinnaga ning loo peategelastest on saanud truud abikaasad Denissile ja Teelele. Kohtudes juhuslikult imelisel sügispäeval Kalamaja pargis, jätkub kuus aastat tagasi järsu lõpu saanud armastuslugu. Selle varjus väidab kirjanik üheselt mõistetavalt, mida ta arvab sellest, kas juhuseid on või ei ole olemas ning kummast peaks lähtuma armastusele südame avanud inimene - kas ratsionaalse mõistuse keelest või südamehäälest.
Kummast Sina juhindud?

240 pages, Paperback

Published January 1, 2023

Reviews

[Aimi Tedresalu · Rating 3 out of 5]

Teadsin, et selle raamatu teise osa lugemisest ma ei pääse, kuigi hiljuti loetud esimesele osale ei saanud isegi keskmist hinnangut anda. Lihtsalt uudishimu oli nii suur, mismoodi autor selle loo siis lahendab ja eks see uudishimu ole üks kole asi. Muidugi on tore, et autor võttis kuulda lugejaid, kellele eelmise raamatu lõpp ei meeldinud ja arendas teemat edasi. Eelmine raamat lõppes siis sellega, et 40. aastates Sandra katkestas tekkinud suhte enda poja vanuse Karliga ja kolis idülliliselt Pühajärvelt tolmusesse Tallinnasse. Seekordses loos on aeg mitu aastat edasi nihkunud ja tegelased kohtuvad juhuslikult pargis. Mõlemad kenasti abielus ja puha. Või kas ikka on? Pealkirjale kohaselt otsustatakse, et üks öö veel. Kel nüüd uudishimu tekkis, siis ei ütle, lugege ise :D

Lugemist alustades tundsin end küll veidi masohhistina. Tekst tundus olevat kohmakalt kirja pandud, eriti just naispeategelane käitus kui pubekas ja vähemalt esimene seksistseen ajas kohe suure häälega naerma. Kuid mida edasi, seda ladusamalt lugemine minema hakkas. Pealegi annab autor eessõnas võtme kätte, mille valguses ma seda lugu veidi hoopis teise nurga alt vaatama hakkasin ehk loo kirjutamisele lisandus väärtust. Loosse pikitud ootamatud pöörded õnnestus mul küll kõik ära arvata ja ilmselt said enamik järje soovijaid soovitud lõpu.

Pärast ühe teise arvustuse lugemist arvan enamasti samamoodi kui too arvustaja - kui aega on, siis ajaviitelugemiseks täitsa võib.

[Irma Raik · Rating 5 out of 5]

Põnevusega sai loetud ja kaasa elatud tegelastele.