Agnes ja tema ema on kolinud salapärasesse villasse. Käes on suvi ning villas otsustatakse korraldada kunsti- ja fotograafiakursused. Ühel päeval ilmuvad maalikursuse joonistuste hulka tööd, mida keegi enda omaks ei tunnista. Lisaks jäädvustab Agnese kaamera kummalise varju: keegi justkui seisaks Hugo tühja toa aknal. Kas Rauhala villal on rääkida veel mõni saladus?
Keskmisele kooliastmele mõeldud „Agnese“-raamatute närvekõditav sündmustik leiab aset üleloomulike nähtuste ja argielu piirimail.
Soome autori Tuutikki Toloneni kirjutatud sarjas on varem ilmunud teosed „Agnes ja unenägude võti“ (2020) ning „Agnes ja villa saladus“ (2021). Raamatuid kaunistavad Kati Vuorento joonistatud pildid.
Haikeaa että Agnes-sarja on nyt ohi :'( Nää oli niin kivoja! Vaikka tässä osassa mysteeri ei ollut niin iso kuin edellisissä, niin pidin silti kovasti! Varsinkin historiassa kulkeva aikataso kiinnosti!
Vaikka ehdottomasti olen tykännyt eniten sarjan ekasta osasta, tämä kolmaskin oli tosi kiva, vaikka jäi jotenkin kahta ekaa ohuemmaksi. Ihanaa historian elollistamista lapsille.
Kirjaan oli hauskasti pakattu tietoa valokuvaamisen historiasta ja tekniikasta. Harmittaa, että kyseessä on sarjan viimeinen osa, sillä sarja on sopinut loistavasti kesälukemiseksi.
Ihastuttavan Agnes ja varjo ikkunassa -kirjan yllä leijuu haikea tunnelma, sillä sarja päättyy tähän. Olisin mielelläni lukenut vaikka toiset kolme kirjaa näistä hahmoista.
Kakkososan orastavat ihastumiset eivät tässä pääse jatkumaan, kun Alex on koko kesä urheiluleireillä. Agnes ja Pulla puolestaan osallistuvat valokuvauskurssille. Agnes näkee ja kuulee toisinaan huvilan kummituksen, jota kiinnostavat niin kamerat kuin samaan aikaan kokoontuvan piirustuskurssin tehtävät.
Ripaus yliluonnollista tuo mukavan mausteen muutoin leppoisaan kirjasarjaan.
Haikea fiilis, sillä Agnes-sarja päättyy tähän ihanaan kolmanteen osaan. Tämä osa ei ollut enää niin arvoituksellinen, vaan kulki kahdessa eri aikakerroksessa, mikä toimi hyvin. Ihana, ihana sarja♥
Ihanan helppolukuinen tarina Agnesin ja kaverinsa Pullan löydöstä Agnesin historiallisessa kodissa Rauhalan huvilassa. Tarina vie vanhaan aikaan, valokuvien ja elokuvien maailmaan. Kummituselementtiä olisi voinut olla vähän enemmänkin.
sarja viimane raamat tundus mulle teistest kuidagi... kergekaalulisem. ja lühem. üsna kiirelt ja pealiskaudselt räägiti seekord Agnesest, Pullast ja sellest, kuidas nad koolivaheajal pildistama õppisid ja järjekordse kummituslooga kokku puutusid. teist sama palju aega vist kulutati minevikuloole, Hugo ja Algoti ja Agnes Maria noorpõlv. järelsõnas oli juttu, et autor tegi palju uurimistööd selle osas, mis seis oli 1930ndate Soomes fotograafia ja filmikunstiga. aga mind jäi närima, et kõik need viisakad peaaegu täiskasvanud 30ndate noormehed kutsusid üksteist "kuttideks". see sõna tundub anakronistlik (vb tegelt ei ole, ma järele ei viitsinud ka kuskilt vaadata) ja ma ei tea, minu meelest tolle aja noored inimesed vestlesid omavahel ikkagi kuidagi veidi formaalsemalt. ütlen ma, ee, "Wikmani poiste" põhjal vms :P no ma ei tea tegelikult ju! aga jäi kriipima.
muidu ikka nunnud on need raamatud; nagu ikka, astub Agnes isegi sammu lähemale isaga leppimisele. ja no see maja. kas ma saaks ka palun seal majas elada.
Kolmas ja kahjuks viimane lugu vanast Rauhala villast, sinna elama kolinud Agnesest ja müstilistest juhtumitest. Rauhala villa saladused oleksid eelmistes osades justkui päevavalgele tulnud, kuid selgub, et neid jätkub veelgi. Huvitava lisaboonusena saavad lugejad seekord teada fotograafia ja kinokunsti ajaloost, sest filmirulliga fotoaparaadid on nüüdisaegsetele lastele ilmselt ulme ning kinomehaanikud ja mitmest rullist koosnevate filmide näitamine endalegi kauge ajalugu. Põnev lugu, mis kahjuks liiga ruttu läbi sai. Täitsa tasuks kõik kolm raamatut uuesti ette võtta ja läbi lugeda.
Kiva lastenkirja, mutta nyt "mysteeri" tuntui ehkä vähemmän luonnolliselta. Agnesin hahmoon olisin toivonut vähän enemmän kehitystä. Välillä oli aika julmia mielipiteitä esim. Isästä. Toki ymmärrettävää, mutta ehkä tästä aiheesta olisi saanut vielä enemmän kaarrosta irti näissä kolmessa kirjassa. Pullan hahmo on sopiva tasapaino. Tykkäsin siitä, kuinka historia punottiin tarinaan, ja kaiken kaikkiaan hieno lastenkirjasarja
Agnes-sarja on tullut päätökseensä ja sarjan viimeinen osa on ihan kelpo lopetus sille. Tässä kirjassa mysteeri ei ehkä ole ihan niin "jännä" kuin kahdessa aiemmassa kirjassa, mutta tunnelma oli kuitenkin sama. Tarina oli myös mielestäni hieman epätasaisempi kuin aiemmin, johtuen ehkä historiallisten takaumien suuremmasta määrästä, joita kirjaan oli ujutettu. Myös kirjan eteneminen oli jotenkin nopeatempoisempaa aiempiin osiin verrattuna. Sarja saa kuitenkin selkeän lopun ja kuvitus on edelleen todella kaunista katseltavaa. 3,5 tähteä pyöristettynä 3 tähteen.
Jälle väga hea Agnese triloogia osa. Autor oskab tõesti nii kirjutada, et elad kaasa nii tänapäevase liini Agnesele ja Pullale, ja veelgi enam 30ndate Agnesele ja Hugole ja nende üsna kurvale saatusele. Triloogia viimases osas on rohkem teemaks fotograafia ja joonistamine ja ei puudu ka müstilised seigad.
Tämän kirjan mysteeri ei kiinnostanut yhtä paljon kuin edellisten osien, mutta oli kivaa, että menneisyyden tapahtumat kulkivat nykyajan rinnalla. Kirjan tunnelma oli surumielisen haikea, vaikka kepeyttä ja huumoriakin oli mukana. Aivan ihana sarja, harmi että tämä oli viimeinen osa!