Rännak on kirjeldamatult vaevaline. Parajasti matkavad inimesed kõrgel pragudest lõhestatud mägedel. Vasakul langevad kaljud järsult mõõtmatusse sügavusse. Sinna alla ei pääse ükski inimene. Kuristikud on läbipääsmatud. Pilvitult laiuvas taevas on hiiglaslik päikeseketas. Matkajad oigavad kuumusest, kuid juht Ibrahim sunnib neid kiirustama. Sellest põrgulõõmast tuleb välja pääseda nii ruttu kui võimalik. Mandingo on seda «teed» rännanud juba mitmeid kordi. Iga samm on talle siin tuttav. Nii jätkub see tund tunni järel. Ibrahim jääb sageli seisma ja silmitseb taevast. Ei mingit puhkust. Ibrahim ei kuula oma kaaslasi, kes tahavad ainult hetke puhata. Selle asemel uurib ta jällegi taevast. See torkab Abd Allahile silma. Kas ei ole selle põhjuseks väike pilv, mis seal eemal kauges sinas kerkima hakkab? Ah mis, sel hetkel on tee tähtsam kui kõik muu. Sellele tuleb pöörata kogu tähelepanu. Teravaservalised kaljutükid lebavad ümberringi - häda, kui ta neist üle ei astu! Vaesed, juba veriseks lõhestatud jalad saavad seda tunda.
Kuidas saab üldse selle sarja raamatutele vähem * anda kui 5? René lugu oli täiesti eriline. Tema üleelamised ja kaasmaalaste suhtumine nii enne kui peale reisi on ka aastasadu hiljem imekspandav, kuid siiski ääretult tavaline. Sellised inimesed muudavadki maailma hoolimata kõigist raskustest, kuid kahjuks lõpuks maksavad oma eluga. Sütitav ja inspireeriv ja samas sünge ja kurb.
Jutustus ajast kui kaardil oli veel valgeid laike ja üks neist olla Timbuktu Sahara lõunaosas, Malis, kuigi raamatus sogatakse mingil põhjusel Sudaanist.
Prantslased uurivad inglastega võidu Aafrika sisemaad pärast Napoleoni ajastu lõppu. Mingil põhjusel on loo protagonist Rene Caillie sinna jõudmise võtnud oma isiklikuks kinnisideeks, kuigi tal kipub raha otsa saama. Küll aga on tal aega ning ta kulutab seda koraani õppides ja raha püüdes kokku ajada, elades aastaid Aafrikas, kuni teeseldes muslimite püha meest liibub ta läbi kohalike hõimude ja islamistide lõpuks liivasesse ja vaesesse urkasse Nigeri jõe kaldal. Pole siin midagi varjata, kui pealkiri ütlebki kõik ära.