Fantaasiasarja (Jää ja tule laul) esimene raamat jutustab loo reetmisest, ahnusest ja Seitsme kuningriigi ühtsust ohustavast sõjast. Tegevus toimub muinasjutulises maailmas, mis on juba üle 8000 aasta lahingutes ja katastroofides kannatanud. Raamat räägib meile meestest ja naistest, kes on segatud surmatoovatesse konfliktidesse ning kohutavast pärandist, mis nad oma lastele jätavad. Troonimängus on vaid kaks võ sa kas võidad või sured. Ja kibedas külmas, Müüri taga asuvatel elututel maadel kogub jõudu kohutav talv, kus teised – need, kes pole veel surnud ja need, kes pole veel sündinud – on valmis inimeste valdustesse tungima.
Troonimängu peetakse üheks parimaks viimastel aastatel kirjutatud fantaasiaraamatuks ning seda on palju võrreldud ka Tolkieni “Sõrmuste isandaga”.
George Raymond Richard "R.R." Martin was born September 20, 1948, in Bayonne, New Jersey. His father was Raymond Collins Martin, a longshoreman, and his mother was Margaret Brady Martin. He has two sisters, Darleen Martin Lapinski and Janet Martin Patten.
Martin attended Mary Jane Donohoe School and Marist High School. He began writing very young, selling monster stories to other neighborhood children for pennies, dramatic readings included. Later he became a comic book fan and collector in high school, and began to write fiction for comic fanzines (amateur fan magazines). Martin's first professional sale was made in 1970 at age 21: The Hero, sold to Galaxy, published in February, 1971 issue. Other sales followed.
In 1970 Martin received a B.S. in Journalism from Northwestern University, Evanston, Illinois, graduating summa cum laude. He went on to complete a M.S. in Journalism in 1971, also from Northwestern.
As a conscientious objector, Martin did alternative service 1972-1974 with VISTA, attached to Cook County Legal Assistance Foundation. He also directed chess tournaments for the Continental Chess Association from 1973-1976, and was a Journalism instructor at Clarke College, Dubuque, Iowa, from 1976-1978. He wrote part-time throughout the 1970s while working as a VISTA Volunteer, chess director, and teacher.
In 1975 he married Gale Burnick. They divorced in 1979, with no children. Martin became a full-time writer in 1979. He was writer-in-residence at Clarke College from 1978-79.
Moving on to Hollywood, Martin signed on as a story editor for Twilight Zone at CBS Television in 1986. In 1987 Martin became an Executive Story Consultant for Beauty and the Beast at CBS. In 1988 he became a Producer for Beauty and the Beast, then in 1989 moved up to Co-Supervising Producer. He was Executive Producer for Doorways, a pilot which he wrote for Columbia Pictures Television, which was filmed during 1992-93.
Martin's present home is Santa Fe, New Mexico. He is a member of Science Fiction & Fantasy Writers of America (he was South-Central Regional Director 1977-1979, and Vice President 1996-1998), and of Writers' Guild of America, West.
meessoost fantaasia(/ulme)kirjanik mõtle välja maailm kus naised pole täiesti naeruväärsel tasemel represseeritud ja alandatud challenge LEVEL IMPOSSIBLE
sorry aga reaalselt h a i g e kuidas herr martin loonud nii laheda ja hästi läbi mõeldud fantaasiamaailma ja ikkagi pmst iga peatükk on mmmm mulle meeldivad 13aastased tüdrukud ja "pean sünnitama mehele veel ühe poja või muidu tapan end ära vms" nagu ÄKKI mõtle vahelduseks mingi uus köögivili välja vms
aga seda kõrvale jättes (oeh) niivõrd äge, et vaatasin läbi sõrmede ka tõlkele, mis soovida jättis. naljakas, et tõlkija on nii meisterlikult osanud ümber muuta kohanimed jms, aga stiil üldiselt on maniakaalne otsetõlge ja no kriibib silma ikka küll 🥲
Ei hea oli, selline korralik eepiline draama räpases, mustas ning külmas keskajas. Seda peab küll kurtma, et lobiseda Martin armastab. Arvestades kui kuramuse palju tegelasi siin teoses oli liigub tegevus teosammul. Ulmeline pool oli ka väga napp - alguses tegutsesid mingid kollid, aegajalt meenutati lohemadusid ja tehti ka väike vihje, et noor jalutu Stark saab tulevikus mingi vinge erivõime. Samas polnud ulme vähesus selle teose juures sugugi miinuseks. Mind ärritavad fantasy lood, kus iga põlvepikkune poisike loitsib tulepalle ja maagia käib ilma igasuguse mõõdutundeta nagu koduõlu.
Hea ja ladus raamat, aga kõik tegelased käituvad nagu lollakad ja on oma rollist täiesti väljas.
Maailmas, kus elu on odav ja reetmine pidev, hoiavad sind elus vaid teised inimesed. Sidemed, suhted, sõbrad, sinust sõltujad, sulle pugejad, sulle maksjad ja need, kellele sina maksad. Su elu on diplomaatia ja jõu ühisosa. Sa käid ja meeldid ja - mis põhiline - ei nori tüli.
Martini tegelased on aga lihtsameelsed ülbikud, kes muud ei tee kui kutsuvad kurja kaela. Kuninga uus nõunik läheb oma nõukojaga esimesel kohtumisel sisult kaklema. Sama nõunik võtab kuningaga suht vähetähtsat otsust arutades suu nii täis, et visatakse ametist välja. Õpetaja, kes peaks oma meestest töötava meeskonna (vennaskonna) kujundama, ainult mõnitab neid. Miks?!?!? Martin joonistab meile konflikti konflikti järel, ja enamikul neist ei ole mitte mingit loogilist põhjust peale puhta matsluse või tegelaste võimetuse normaalselt käituda.
See, et kõrgeltsündind ülikud üksteise kõri ihkavad, ma usun. Seda, et nad ei suuda oma tujusid või südant korrakski talitseda - ei usu.
Ja kui paksud värvid! Kui võimatult puhtad karakterid! Igaüks täidab täpselt ühte rolli ja mitte kelleski pole varjundeid, pole sügavust, pole loogikat.
Ja nende otsused. Saan aru, et sarja mõte on näidata, kuidas võim rikub ja kuidas inimene paindub olude alla. Paljud otsused on sundvalikud ja seal häid võimalusi pole. Kuid paljud tegelaste otsused ei ole peale sunnitud. Ei käsi keegi Catelynil ise detektiivi mängida, Tyrionil ilma kaitseta ringi rännata ega Viserysel oma ainsa liitlasega tüli norida...
Kolm tärni. Haarava alguse ja sorava jutustamise eest.
Kultuurisõda ei käi mitte sotside ja natside vahel, vaid nende inimeste vahel, kes on näinud ja vaadanud "Troonide mängu" sarja ning kes seda teinud ei ole.
Otsustasin lõpuks üle kaeviku hüpata ja see raamat on minu esimene kokkupuude antud sarjaga. (Olgu, tegelikult teine, kuid lauamängu on võimalik mängida ka sarja sisulisest poolest mitte midagi teadmata)
Tegelasi on tohutult palju ja raamatu lõpuni ei jäänud päris hästi meelde, kes on kes, ja kuidas nad omavahel suguluses on. Nagu omamoodi "Vaprad ja ilusad". Loodetavasti klaarivad järgmised osad siin midagi ära.
Tyrion Lannister meenutab nii oma füüsiselt (kääbus) kui ka jutult ja olemuselt Indrek Hargla viimase Melciori-raamatu kääbus Balduini. Esimene raamat lõppes sellega, kuidas Tyrion vandus oma süütust, samas kui Hargla raamatus oli Balduin viimane tõbras (oih, spoiler!).
Igatahes loen ka järgmised osad läbi, kuid esimese teose lugemise käigus ei tundnud seda tõmmet, et kohe kuidagi ei saa õhtul magama. Saab küll ja väga hästi.
This entire review has been hidden because of spoilers.
Selle sarja ja eelkõige seriaali fenomen on meie pere täiskasvanutest kauge kaarega mööda läinud. Irooniliselt sain aga ühel hetkel tõlkimiseks just selle seriaali. Ja mismoodi siis seriaali tõlkida, kui tegelaste ega kohanimesidki ei tea. Nii olingi ühel hetkel tunnistajaks olukorrale, kus elukaaslane mind raamatuga nähes silmi pungitas ja küsis, et sa loed nüüd SEDA RAAMATUT ka veel või.
Pean tunnistama, et raamat osutus üllatuslikult loetavaks ja kaasahaaravakski. Samas polnud see midagi sellist, mille oleks ühe hingetõmbega läbi lugenud või mida poleks suutnud käest panna. Ehk on asi ka selles, et ega ma väga suur fantaasiakirjanduse fänn pole. Teisalt tuleb tunnistada, et Martini loodud maailm on küllaltki lummav ja fantaasia tagant tulevad esile inimesele ürgsed ja igiammused omadused ja probleemid ehk armastus, viha, ahnus, reetmine. Igatahes on kogu see sari hetkel mul raamaturiiulil rivis ja ehk leian motivatsiooni kõik lõpuni lugeda.
Väga kaasakiskuv raamat, ei suutnud lugemist lõpetada ja kadusin n-ö oma maailmast ära raamatu omasse. Samuti on tõlketöö väga hästi tehtud. Ei tunne, et oleks midagi puudu või kaotsiläinud.
Raamatus oli palju ilusaid mõtteid, mille võtan endaga kaasa: Maailm on täis pelgureid, kes teesklevad kangelasi; oma arguse tunnistamine nõuab omamoodi vaprust.
Olin võlutud. Teos vastas täiesti minu lemmikfantaasiatele ajaloost. Kõik detailid, lugu ise, kogu see karm poeesia köitis ja haaras mind täielikult endasse.