loen nostalgia mõttes aegajalt üle Astrid Lindgreni teismelisteraamatuid - ta oma karjääri päris algusaastatel kirjutas neid tegelikult täitsa mitu, aga eks need on lastekirjanduse varju jäänud.
Britt-Mari on vist kirjutatud lausa enne Pipit, kuigi avaldatud hiljem. ega ta perfekne ei ole küll, alustuseks tahaks nt norida selle kallal, et kui kirjutatakse kirjasõbrale, siis ootaks natuke rohkem kaasaelamist teise inimese elu osas ka, mitte ainult enda mõtete ja seikluste kirjeldusi.
või mis seiklusi siin ikka nii väga, suht tavaline väikelinna- ja perekonnaelu. mõnedki tegelased tulevad tuttavad ette Lindgreni hilisematest raamatutest, näiteks vanem õde Majken on selgelt Soolavarese-Malini eelmine iteratsioon (ja mul on tast veel rohkem kahju kui Malinist, sest ta peab lisaks isale ja neljale nooremale õvele hoolitsema veel ka ema eest, kes lihtsalt ise... noh, ei ole seda tüüpi inimene, kes viitsiks viie lapse eest hoolisteda, ainult et miks oli siis vaja saada neid nii palju?)
ootamatult liberaalne on see 30ndate lõpu või 40ndate (täpsest ajast ei saa aru, aga majutatakse mingeid juudi põgenikke nii möödaminnes ja sõjaaeg samas ei tundu olevat) Rootsi linnake selles osas, et 15-aastane deidib rahulikult. oleks kuidagi arvanud, et tol ajal oleks liiga nooreks peetud veel, eriti sellises haritlaste peres, kus rõhk on sellel, et enne pere loomist tuleb ikkagi mingi amet selgeks saada. aga no ju siis.
üsna heavy-handed on moraali osa, mis käib kõik kkagi romantilise truuduse kohta.