"Kogu lugu" sisaldab eesti ühe tuntuima karikaturisti Olimar Kallase (1929–2006) koomikseid "Toomas ja Krahv", "Operatsioon "Mari"", "Karvane külaline", "Proovisõit", "Seiklus Sekontias", "Kevadtriller", "Parem käsi tegutseb" ja "Ootamatu pärandus".
Tundel, Ulmik, Kraaps, Noonius, Krahv, Beebilõug, Pontšik, Parem käsi, lumeinimene LI ja mäeemand ME ning teised Olimar Kallase loodud ja kuulsaks joonistatud koomiksitegelased seiklevad nüüd esimest korda ühiste kaante vahel. Neid lugusid just selliselt väljaantuna näha oli viimastel eluaastatel ka Olimar Kallase enda suur soov. Samuti sündis juba autori vaimusilmas kogumiku pealkiri "Kogu lugu".
Lisaks pildiribadele sisaldab raamat Olimar Kallast eesti koomiksikunsti taustale asetavat eessõna ning ülevaadet autori eluloost ja loomingust. Sh meenutab oma kunstnikust venda kirjanik Teet Kallas. Nostalgilise pilgu heidavad lapsepõlve raamaturiiuleile ja lummanud pildimeistri loomingule tänased kirjanikud Contra, Aarne Ruben ja Vahur Afanasjev. Raamatu lõpetab valik fotosid Olimar Kallasest.
Lapsepõlve lemmikud, mida sai ikka korduvalt üle loetud. Nii nagu Olimari noorem vend ka lõpus mälestusi jutustades mainib, on terve põlvkond nõuka-aja lapsi nende koomiksite peal üles kasvanud ning peavad neid oluliseks elemendiks enda lapsepõlvest. Tänapäevases ülekülluse maailmas kasvavad lapsed ei saa kunagi mõistma siinsete lugude väärtust omas ajastus. Aga ega see lugusid kehvemaks tee. Omapärane fantaasia ja värvikad karakterid muudavad lood nauditavaks pildiseikluseks. Aitäh Olimarile tema loomingu eest ning siinse kogumiku koostajatele ning uues kuues välja andjatele, et meil kõigil oleks hea võimalus oma lapsepõlve lemmikuid taas nautida :)
See oli omapärane koomiks, kuid ma eelistaksin pigem Miki Hiirt. Siin oli lugusi nõuka-aegsest ajast ja ka juba Eesti ajast. Selles raamatus oli minu jaoks segane see, et kui ühes loos võis keegi olla pahalane, siis teises loos oli ta hea. Oh segased lood...
"3 lugu" ja "Proovsõit" on minu lapsepõlve ühed lemmikraamatud. Need olid peas, kuid ikka lugesin. Hämmastav, kuidas nüüd nende lugemine mind välguna ajas tagasi viis.
Küllap kuulusid Tundel, Ulmik, Kraaps, Noonius, Krahv, Beebilõug, Pontšik, Parem käsi, lumeinimene LI ja mäeemand ME ning teised paljude minuvanuste lugemisvarasse. Kui avastasin, et nüüd on need kõik ühes kõvakaanelises kogumikus koos, siis ostsin kohe ära, sest vanad raamatud olid juba ammu räbalaks loetud. Mida ikka öelda, taaskohtumine oli tore ning palju tuli meelde. Huvitav oleks teada, kuidas noorem põlvkond neile lugudele reageerib, kuid mulle meeldivad ikka veel.