Eepos "Meeter ja demeeter" käsitleb globaalseid ja igavikulisi teemasid - sünd ja surm, hetk ja igavik -, nagu sellele žanrile kohane. Sujuvalt on kokku põimitud eesti rahvaluule, antiigi ja aborigeenide mütoloogia motiivid.
Hasso Krull is one of the most important writers and thinkers to emerge from Estonia since the country regained independence in 1991. Krull’s poetry is strongly rooted in the Estonian landscape, but reaches far beyond regional concerns due to its attention to the details of modern life and the intellect of the poet, who demonstrates a wide range of influences, from the philosophy of Derrida to the oral trickster tales of the Winnebago people of North America. With an extremely light hand, Krull crafts poems that seem straightforward and accessible but have a remarkable depth upon close study. In recent years, Krull has been strongly attracted to mythologies, creation stories and cosmology, all of which exert a strong influence on his work and resulted in a long essay, ‘The Pleasure of Creation’, about ancient Estonian religion and trickster tales.
Krull’s interest in mythologies and creation stories grows in part from his personal belief that all of a culture’s literatures, whether oral or written, Christian or pagan, are important; for Krull, the culture that grows out of urban and intellectual centres is no more or less important than that of the pre-urban era, or of the modern rural community.
Among his numerous books of poetry are Meeter and Demeeter (Meter and Demeter, 2004); Talv (Winter, 2006); and Neli korda neli (Four times four, 2009). He has also published essays in journals and periodicals, some of which were collected in the books Millimallikas (Medusa, 2000) and Paljusus ja ainulisus (Plurality and Singularity, 2009). In addition, Krull is a translator of Jacques Derrida, Paul Valéry, Allen Ginsberg and other well-known writers and philosophers. Among his awards and grants are a Baltic Assembly Writing Award; two Essay Awards and two Poetry Awards of the Cultural Endowment of Estonia; a Juhan Liiv Poetry Award; an Ivar Ivask Memorial Grant and a teaching award from Tallinn University.
Krull’s is a surprising and unique literature that has begun to draw international attention. His work has been translated into numerous languages, including Finnish, Swedish, English, French, German, Spanish, and Russian.
Englsish text written by Brandon Lussier
Hasso Krulli esimene luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastišše, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. Järgmine kogu "Pihlakate meri" (1988) taandus veidi tagasihoidlikumale sümbolismile, kuid selles laadis ta ei jätkanud. Aastal 1993 ilmus "Luuletused 1987–1991" (vahepeal ilmumata jäänud kogudest tehtud valik) ning 1995 samast perioodist pärit "Swinburne" esindavad radikaalset keeleluulet. Raamatule "Luuletused 1987–1991" on iseloomulik tsitaatide ja parafraaside küllus ning seda on peetud murranguaja kirjanduse mõjukamaiks raamatuks. "Kaalud" (1997) koosneb Toomas Kalve fotode kõrvale tehtud luulevormis märkmetest ja "Jazz" (1999) pühendusluuletustest džässmuusikutele. Seejärel on Krull taas muutnud suunda, pöördudes lihtsama väljenduslaadi poole. 2001 ilmunud "Kornukoopia" sisaldab sada luuletust erinevatel teemadel, "milles autor vaatleb väga tähelepanelikult oma lähemat ümbrust. Ümbritseva kirjeldamise kõrval sisaldab luule ka filosoofilisi tähelepanekuid ning jätkuvat huvi keele väljendusvõimaluste vastu". Aastal 2003 süvenes Krull mütoloogilisse ja folkloorsesse maailma, mille tulemusena valmib eepos "Meeter ja Demeeter", mis põimib erinevate rahvaste veeuputuse-müüte ja loomislugusid. Luulekogu "Talv" (2006) on tagasi tulnud isiklikuma laadi juurde, mida jätkab sümmeetrilise ehitusega sari "Neli korda neli" (2009).
Oma kirjanduslikke arusaamu ja maailmanägemist on ta selgitanud arvukates esseedes ja kriitilistes artiklites. Osa neist kirjutistest on kogutud raamatutesse "Katkestuse kultuur" (1996), "Millimallikas" (2000) ja "Paljusus ja ainulisus" (2009). Pikemas essees "Loomise mõnu ja kiri" (2006) tegeleb ta eesti mütoloogiaga.
Pasiėmiau iš smalsumo, o buvo visiška atgaiva skaityti. Taip sutapo, kad tomis dienomis buvo saulėta ir atrodė, kad visas gyvas pasaulis kaip strėlė lekia priekin. Panašiai buvo ir su šiuo epu toks jausmas, kad jis išsiliejo vaizdiniais, žodžiais, humoru ir pasaulio vienove. Skaityti vienu ypu, su medžio ošimu ir paukščių klegesiu ausyse.
Metras 34
nuo prieangio žvelgiam žemyn mes esam aukštai nelyg okeano dugne ir žvelgiame į bangas mums po kojomis judančias švelniame ugnies plastėjime kai praslenka koks rąstas ar išnyra stogo šelmuo ar lietuje praplaukia kieno nors turtas tik įmetam malkų laužan ir staiga pastebim žalius žiburėlius aplinkui akių žiburėlius tai katės su dideliais lietsargiais skriejančios virš galvos didesni lietsargiai mumijos iš senovės Egipto
Demetra 30
dvasias jūs keturias turit
gyvybės dvasia jūsų viduj tai jūsų kraujas jūsų veido spalva jūsų garas tavo gyvybės dvasia gėles sujudina kai palinksti pauostyti žiedo ji pūkus judina drėgna miglota ir šilta gyvybės dvasia tol viduje laikos kol kūnas kvėpuoja išėjusi gyvybės dvasia pranyksta kūnas sudrimba
vietos dvasia yra aplink jus ji tai jūsų stebuklingas buvimas ten kur esi ten kur buvai arba ten kur labai norėtum nukakti ji tavyje, tavuos daiktuos ir žmonėse tavo medžiuose ir akmenyse, ten, kur sėdėjai vietos dvasia ir lieka tenai kur lieka jūsų pelenai
kelionėms sapnuos turite laisvą dvasią ji šen ir ten vaikšto, išeina ir grįžta laisvoji dvasia už vėją laisvesnė, jos keliai pavojingi ji parneša tau žinutes nuo akių pasaulių pati, siela, tik žynė išties žino kūnas užgęsta o laisvoji dvaisa vėl su kitom susitinka
vardo dvasia tai jūsų tikrasis vardas Ssenelio vardas, senelės vardas, sugrįžęs vardas tavo vardas esi tu pats prieš save patį jis laikos ir nepranyksta kol koks bambliukas ar mergaičiukė jį vėlei nešioja tavo kairė ranka, tavo katė gali šį vardą nešioti jei nešiot nėra kma dingsta vardo dvasia suvisam
Uzmanību piesaistīja neparastais - eposs, uz šīs grāmatas vāka. Un tas, ka šis ir mūsdienu autors un mūsdienu eposs. Izlasot varu teikt, ka šis žanrs izvēlēts pamatoti. Kopumā ļoti neparasti, bet ar vieglumu un jēgu. Autors izmanto ne pārāk daudzas pamatlietas vai tēlus, lai stāstītu mums par pasauli no sendienām līdz šodienai. Lai stāstītu mums par pasauli, kuru mēs visi pazīstam. Dīvainā kārtā šī grāmata man sasaucas ar cita igauņu rakstnieka Jāna Kaplinska esejām "Ledus un Titāniks".
po keleto sunkių sprangios tylos puslapių įbalsinau ir pasaulis ėmė lietis iš pradžių tvanu tvane tvanas paskum jau ir ponas Magelanas viską apiplaukė aplink nėkart nežuvęs nepakartas tinkluose žuvų tik jų išsprogusiom akim užmestom tuopon visa suregėjęs seilėm aptekęs visa sugiedojęs tik spėk rašyt spėk rėkti spėk tik