Leo Kunnase (s. 1967) romaan "Sõdurjumala teener" võitis 2000. aasta romaanivõistlusel II auhinna. Varem ilmunud lühiromaan "Kustumatu valguse maailm" sai 1991. aastal ajakirja "Looming" aastapreemia. Mõlemad lood viivad lugeja keskkonda, kus ei kehti meie harjumuspärase tavaelu reeglid, vaid toimub halastamatu võitlus nii iseenda kui ümbritseva maailmaga.
Kuigi lugu on kohati väga julm, kirjastiil otsekohene on lugu ise jutustamist väärt ning üllatavalt ladus, nii et lugemine läheb kiiresti. Mulle meenutas ta veidi sarja ENSV, kuid kui too on kirjutatud komöödia võtmes, siis antud raamt on sõjaline draama samast perioodist. Antud lugu tuletab meelde, mis hinnaga ja kuidas meie vanemad ja vanavanemad vabaduse poole püüdlesid ja ehk lisab nooremale põlvkonnale ka veidi patriootlikkust.
Tunnistan, et teistkordsel lugemisel märksa mõjuvam. Eks üldine olukord ole ka muidugi.... Sõnaseadmisoskus on eruohvitseril hea, lugudest kumab läbi nii reaalselt juhtunu kui ka soovid, mis oleks võinud tegelikult olla. Usun, et nii autori loodud teose kangelane kui ka autor ise on valmis Eesti eest kõik andma.