Miniatuurid

by Jan Kaus

Kogumik lühivorme, autori kõige lüürilisem ja intensiivsem raamat.

76 pages, Paperback

First published January 1, 2009

About the author

Jan Kaus on eesti luuletaja, romaanikirjanik, tõlkija ja toimetaja. Ta on korraldanud Tallinna rahvusvahelist kirjandusfestivali HeadRead ja toimetanud kultuurilehte Sirp.

Reviews

[liis · Rating 5 out of 5]

,,Muuseumites peaks aeg peatuma, seisma, uitama — paremini kui lõpmatusse sõitvas kosmoselaevas. Kuid aeg ei unune ka siin. Ka siin annab ta meile märku, et on nagu mürgine gaas, mis söövitab ja söövitab, kuni sellest, mida söövitati, on alles vaid tühik.”

,,Tegelikult tahtsin rääkida armastusest. Keegi ei räägi armastusest. See pole privileeg. Rääkida mitte ainult sellest, et see kasvab. Ka siis, kui Su sees kasvasid me lapsed või kui me kohe kuidagi ei mõistnud teineteist. Ainuke healoomuline pahaloomuline kasvaja. Rääkida sellest kõigile. Kuidas ma hakkan Sinu mõjul kõiki taluma. Kuidas kõik hakkab taluma mind. Või ükskõik keda, ükskõik kes. Tahtsin seda öelda kõigi ees. Vaid sina tead, et tegelikult pole seda võimalik teha.”

,,ta kinkis mulle naeratuse ja danke. Seda oli rohkem kui küll, sellest, muide, piisab elulõpuni.”

Mulle nii meeldis see kirjutamise stiil ja see oli nii mõnus ja kiire (u 1h) lugemine. Ma tahaksin olla ka ilus ja andekas, mitte ainult ilus või ainult andekas.

[Elsa Triin · Rating 4 out of 5]

Jan Kaus on kahtlemata väga andekas kirjanik ning ma olen üllatunud, et see oli alles mu esimene Kaus, sest tema stiil on täpselt selles žanris, mis mulle mekib.

Tegemist on mõnusalt irooniat täis satiiriliste miniatuuridega, mis on aktuaalsed ka 15 aastat peale raamatu ilmumist. Mull endale meeldisid kõige rohkem miniatuurid luuletajate ja näitlejatega, sest need olid mu meelest kõige tabavamad ja intiimsemad; nad nagu lõikasid lahti inimese hinge, panid selle mikroskoobi alla ning siis hakkasid osutama erinevatele pahaloomulistele rakkudele. Too linnade värk oli ka hea, aga kuidagi ei olnud nii minu teema.

"...[kirjanikke] ju inimesed ei huvita, miks te ei suuda oma nabast kaugemale vaadata, küsib näitleja. Äkki tood näiteid, küsin ma. Mis? küsib näitleja. Noh, et milliseid viimaste aastate teosed ei suuda sind kõnetada, ütlen. Saad aru, hüüatab tema, saad aru, sellepärast ma polegi neid lugenud, et nadeiütlemullemidagi, saad aru, kui nad ütleksid, küll siis loeksin ka."

"Nüüd on ka see keskpäevane hüsteeria minevik, uued hüsteeriad on tulnud, et kunagi ajalooks tarduda. Nüüd minnakse ja vaadatakse jälgi sellest ajastust, mis meie vanavanematele tähendas elavat luupainajat, lihaks saanud sõna; vaadatakse, nagu olekski see kogu aeg olnud pelk utoopia."

"Kui minus voolaks kübekenegi nipernaadit, hakkaksin minema, sest tükk põldu seal metsatukkade vahel justkui küsiks, et mida sa ootad, venivillem selline."

Tsitaate saaks rohkemgi välja tuua, kuid siinkohal peatun. Mul nii mõnigi Kaus raamatukogust kodus ootamas, niisiis saab teda õigepea veel lugeda.

[Tiina · Rating 5 out of 5]

Kohavärk on parim.

[Mattias Veller · Rating 5 out of 5]

Stiililt mõnusalt kerge & õhuline, isiklikult tunnen, et keerukate keelemängudega on Kaus jäänud mingitesse maitsekatesse piiridesse. Pole varem teda lugend. Esimese lugemisena väga hää. Eriti meeldis Linnade kirjelduste kergus ja teatav intiimsus. Naeratusest ja dankest piisab elu lõpuni.

P.S. Jan Kaus on üks kuradi ilus nimi. Tahaks ka sellist nime.