Sisu: jutustus kangelasliku Gulja Koroljova elust, kes langes Suure Isamaasõja lahingus.
Emotsioonid: ühesõnaga öeldes - segased. Täiesti arusaamatu, kuidas mu emale selline raamat lemmikuks olla sai. See on nii üdini propagandat täis, et no anna olla. Samas on lapsepõlve kirjeldused päris toredad ja naljakad ja ka mõtlema panevad. Kuid see mis hakkab pioneeriajast peale on ikka vägagi tugevalt minu taluvuse piiril. Nauditavaid olukordi on raamatus tegelikult ikka mõned ka, seetõttu ka hinnang 4.
Näiteks üks vahva olukord raamatu algusest: (lapsevanematele mõtlemiseks, kuidas lastele midagi öelda)
„Mis loom see on?“
„Elevant. Ta on heasüdamlik loom ja teda pole vaja karta. Oma kodus ta isegi hoiab väikesi lapsi.“
„Võta ta siis minu hoidjaks!“ ütles Gulja.
„Teda ei lasta siit ära,“ vastas ema naerdes. „Ja ka ruumi on meil tema jaoks vähevõitu.“
Pärast seda meenutas Gulja terve aasta suurt headüdamlikku elevanti. Kui teda lõpuks jälle loomaaeda viidi, tiris ta ema kõigepealt elevandi juurde.
...
Ja siis nägi Gulja, et pall oli ta käte vahelt maha kukkunud ja veeres võre alt läbi otse elevandi poole.
„Pall!“ hüüatas Gulja. „Elevant, palun anna pall tagasi!“
Elevant laksatas kõrvadega, võttis palli londiga nagu rusikasse ja vaatas oma targa väikese silmaga Guljale kõõrdi otsa.
„Näe nüüd,“ pahandas Gulja ema, „seda ma arvasingi. Ütlesin ju sulle, et jäta pall koju.“
Kuid samal hetkel laskis elevant palli lahti, pall veeres mööda maad, põrkas vastu võret ning veeres tagasi, otse elevandi jalgade ette.
„Oota, Gulja,“ ütles ema, „valvur tuleb kohe tagasi ja võtab su palli üles.“
Ent Guljat polnud enam ema juures. Ema vaatas kiiresti ringi.
„Kus ta siis on?“
„Laps, laps on elevandi juures!“ karjuti ümberringi.
Ema vaatas võre poole. Seal, teispool võret, otse elevandi jalgade juures seisis tema Gulja, näides säärase naabri kõrval veelgi väiksemana.
Elevant liigutas end ja kõik ahhetasid. Veel hetk ja ta astub oma laia raske tallaga selle värvilise tombukese peale ning sõtkub ta puruks.
„Valvur! Valvur!“ karjusid inimesed.
Kuid elevant astus ettevaatlikult ühelt jalalt teisele ja taganes.
Gulja lükkas londi käega eemale ja tõstis palli rahulikult maast üles.
„Miks te kõik kisate!“ imestas ta, surudes end võrepulkade vahelt läbi. „Ema ütles, et elevandid isegi hoiavad väikesi lapsi!“