Esimese klassi tüdruk Ingel ja tema suur vend Peeter sattuvad alailma plindrisse. Muidugi kogemata ja ilma pahade kavatsusteta. Mängutuhinas lihtsalt juhtub vahel nii, et elutuba mattub tolmukihi alla, naabritädi koeral läheb kõht lahti, naabrionule lendab sodi selga, isal murdub hammas pooleks või emale kukub tort sülle.
Kristiina Kass-Nokelainen on eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta elab Soomes ja on kirjutanud ka soome keeles. Aastal 1988 lõpetas ta Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi ja 1999 Helsingi ülikooli. Samal aastal avaldas ajaleht Hyvinkään Sanomat (hiljem Aamuposti) ta esimesed lastelood. Koostöö ajalehega kestis 9 aastat iganädalaste lastelugude ja noorteföljetonide näol. Enamiku oma raamatutest on Kristiina Kass illustreerinud ise. Viimase, "Nõianeiu Nöbinina", illustreeris Heiki Ernits. 2011. aastal esilinastus ETV-s "Nõianeiu Nöbinina" järgi tehtud teleseriaal. Kristiina Kass on tõlkinud soome keelest populaarsete Soome lastekirjanike, Sinikka ja Tiina Nopola, kirjutatud raamatusarja "Risto Räppar".
Kui Kivirähu lasteraamatud on populaarsed, sest on naljakad, siis Eesti lastekirjanduse tõeline humorist on minu meelest hoopis Kristiina Kass. Igatahes, mis puutub eelkooliealiste ja algklassilaste vanuseid lugejaid. Jutud on samamoodi lühikesed, aga palju-palju lõbusamad. Kuigi mu lapsed on juba ka ise tublid lugejad, siis on meil ikka veel õhtune ettelugemise traditsioon. Tuleb tunnistada, et "Peeter ja mina" pani mind vanemana paraja väljakutse ette: esiteks, kuidas ette lugeda ja sõnu artikuleerida, kui kogu aeg naerust puksud. Ja teiseks, kuidas neist naljakatest juttudest ja naerust üleerutatud lapsed ikka pärast uinumismeeleollu saada. No aga super raamat, loetagu! Eriti meeldib mulle, et seal on päris palju nalju ka just täiskasvanutele mõeldud. Lahe on ette lugeda, endal ka põnev. Ja lapsed fännavad.
Väga lõbus raamat! Stiili poolest meenusid Piret Raud ja veidi ka Andrus Kivirähk. Vaga toredad veidi kreisid lood. Loodan ainult, et mu lapsed liiga palju hulle ideid ei saanud.
Kristiina Kass oma lustliku tänapäevase stiiliga on üks mu viimase aja lemmikuid. Hea meel, et ta kirjutab lood lühikesed, mis teeb need sobilikuks enne magamaminekut ettelugemiseks. Nii Samueli võlupadjas kui siin panin tähele, et emad on kujutatud keskmisest kurjemana ja isad natuke leebemad ja veidike ka totud. See on huvitav tendents. Sõna loll oli ka selline, mille ma pidin asendama tsensuuri mõttes sõnaga rumal. Ei taha, et poistele see külge jääks :D.