Esimene kord

by Kristi Piiper

15 aastane Anna Elisabeth on täiesti tavaline tüdruk – nagu mõni su sõber, pinginaaber või sina ise. Miskipärast on ta aga sattunud kahe klassiõe pilkealuseks. Kas tõesti on asi selles, et tal pole olnud veel ühtegi suhet? Oma lemmik on Annal poiste hulgas küll ja tal poleks midagi selle vastu, et temaga välja minna, aga … siis hakkab temaga käima hoopis Anna söömishäiretega võitlev sõbranna. Tüdrukute omavahelised suhted lähevad seetõttu aina keerulisemaks, kuni lõpuks saabub ootamatu lahendus.
Kui palju kahju võib teha või milliste tagajärgedeni viia üksainus salaja tehtud piinlik foto, kui see valede inimeste kätte satub? Milleni võib viia netikiusamine ja mida on ohver ‒ ja tema sõbrad ‒ valmis tegema, et sellele vastu seista?

Raamat pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud 2022. aasta noorteromaani konkursil I koha. Konkursi korraldamist toetas Eesti Lastekirjanduse Keskuse kaudu Kultuuriministeerium.

191 pages, Paperback

Published January 1, 2023

Reviews

[Elsa Triin · Rating 2 out of 5]

1,5 tähte

Olen ilmselgelt vähemuses, aga ma üldse ei suutnud selle raamatuga sidet luua. Üldiselt on Eesti noortekirjanduses nii palju raamatuid, kus kiusamine on loo fookus ja ma ei arva, et neid nüüd iga aasta on vaja juurde toota. Siin oli kuidagi nii palju väikseid aspekte, aga kuna raamat oli lühike, siis jäid paljud pinnapealseks (see Kevini teema, Anna tunnete muutumised, isa armuke, Joeli käitumine) ja tundusid veidi ebavajalikud. Hästi oli minu meelest tehtud aga söömishäirete kujutamine ja ka loo kulminatsioon; Anna lahendus olukorrale nõudis palju julgust ning see toonis hästi ka autori sõnumit, et oma elu peab enda kätte võtma.

Minu jaoks mõjus kirjastiil mõneti tehislikult. Palju oli ütlemist, vähe näitamist. Mingeid asju tehti puust ja punaseks ja siis naelutati veel üks punane puulipik selle otsa (natuke ebatavaline metafoor, aga võtab mu tunded hästi kokku). Sisemonoloogis Anna loetles elementaarseid asju, dialoogides vahel suruti ebaloomulikult sisse konteksti või muud ebavajalikku informatsiooni.

Tegelased olid minu jaoks väga karikatuursed, stereotüüpsed ja nüansivaesed. See on nüüd mu enda maitse, aga ma lihtsalt ei suuda väga enam lugeda Anna tüüpi tegelaste vaatevinklist. Selliseid tegelasi aga loomulikult peab olema, niiet otseselt ei saa pahaks panna. Mul on ka tunne, et kui kiusatavatele kuskil kuidagimoodi mingit tugevust anda, mida antud juhul ei tehtud, siis saaksid äkki sarnastes olukordades lugejadki sellest inspiratsiooni. Annasid on noortekirjanduses palju. Ega teistest tegelastestki palju rohkem öelda pole. Fränki oli tema söömishäire, Luisa oli klassikaline mean girls kiusaja, Alex oli papist ja Joelist ma ei saanudki lõplikult aru, et oli ta siis okei või mitte (see, et Anna ise lõpus ka vabandas, oli mulle veidike vastukarva).

Kuigi kritiseerisin dialooge ja sisemonoloogi, siis tahaksin tuua välja ka kiituse, et enamjaolt on släng ja suhtlus värskendavalt noortelik. See kuidas nad üksteisega suhtlesid ja mis nad ütlesid olid täitsa asjad, mida olen kuulnud oma 17. aastast õde ütlemas, või mida isegi kasutan.

Ma täitsa usun, eriti vaadates teisi arvustusi, et raamat läheb paljudele peale ning ma päris ei ütleks, et seda ei tasu lugeda; vast leiab siit häid teri. Minule kahjuks meeltmööda ei olnud.

[alex · Rating 3 out of 5]

Ehkki kooli- ja netikiusamine pole noorte argipäevast kuskile ära kadunud, on need eesti noortekirjanduses ikkagi juba suhteliselt väsinud teemad. Autor on netikiusamist käsitlenud küll värskendavalt aktuaalse nurga alt, ent sisututvustusest jääb mulje, et netikiusamine moodustab olulisema osa loost. Tegelikult tuleb see sisse alles viimasel 40 leheküljel ja laheneb seetõttu ka üpris ruttu. Lahendus ise mulle meeldis, aga raamat oleks võinud natuke pikem olla, et lasta sündmustel hingata. Teine teema, mida kujutatakse noortekirjanduses üsna tihti, aga pigem kohmakalt, on söömishäired. Siinkohal on mul aga hea meel öelda, et autor on kujutanud Fränki söömishäiret usutavalt, tundlikult ja mittearvustavalt. Üleüldse on lugu küllaltki ladusalt kirjutatud ja dialoogid kenad noortepärased.

[Katrinka · Rating 3 out of 5]

kuulge… yllatavalt kobe!
suhtlus oli päriselt noortepärane, teemad kyll klišeed (koolikius, söömishäired jne), aga väga inimlikul ja loomulikul moel esitatud ja pani kaasa elama (tavaliselt eesti noorteromaanide puhul ikka korralikult vajutatud, et kõik on pask ja ylidramaatiline, aga siin oli norm)

igatahes, hea töö!

[Piia Appo · Rating 4 out of 5]

Ma ütlen kohe, et ma tean, et ma ei ole noorteromaani sihtrühm ja küpsele lugejale võib see olla liiga lihtsakoeline. Samas on kindlasti noori, kes suudavad näha siin paljusid tuttavaid olukordi ja samastumist.

[Diana Taukul · Rating 5 out of 5]

Hea lugemine. Püüdlusest olla keegi, kes sa tegelikut ei ole, kiusamisest, enese eest seismisest, keerulisest suhetest vanematega

[Gerli · Rating 5 out of 5]

Raamat on aus ja eluline. Hästi kirjutatud tegelesed. Näitab, kui keeruline võib olla noore inimese elu, eriti kui teda kiusatakse või kui sõbrad pööravad selja. Sobib hästi noortele, eriti tüdrukutele vanuses 14–16-aastat, aga ka täiskasvanutele, kes tahavad paremini mõista, mida noored tunnevad ja läbi elavad. Pinge püsis lõpuni.

[Merike Vestmann · Rating 5 out of 5]

See on nii vajalik raamat noortele ja ka lapsevanematele! Kiusamine pole koolist kusagile kadunud, muutuvad viisid ainult.

[Kristella · Rating 1 out of 5]

See on sellisest teemast millest tuleks rääkida aga mina selle raamatuga head suhet ei saavutanud küll ma lugesin selle ära aga üldse ei istunud see mulle.

[Aimi Tedresalu · Rating 5 out of 5]

Taas üks täitsa mõnus noorteromaan. 15-aastasel peategelasel ja tema sõpradel on sellele eale tavapäraselt probleeme kuhjaga. Armastus- ja sõprussuhted, söömishäired ja uue aja tunnusena netikius ja väljapressimine. Selle viimase käsitlust oleks võinud isegi rohkem olla. Mõjusaks tegi raamatu selle lõpus toodud tekstijupid, mis eeldatavalt reaalmaailma noortelt pärit.

[Kelli Mägi · Rating 5 out of 5]

Algul ei saanud aru, millest räägitakse. Natuke pärast peatükkide läbi lugemist hakkasin aina paremini arusaama. Läks küll natuke aega, kuid siis hakkas põnev. Pärast ei suutnud raamatut käest panna.

Usun, et raamat oleks kindlasti abiks neile keda kiusatakse, ning aitab mõista, et tuleb vastu astuda.