Aeroplaan esimesest pilgust

by Jim Ollinovski

tulid pimedad ööd
ja pikemad päevad
tähttaeva vööd
ja silmad mis näevad

mina ja sina
läksime enda seest välja

tulid hämarad ajad
ja tumedad tunnid
ekslevad rajad
ja lahkumissunnid

1991

Jim Ollinovski luules peitub lõputult keelemänge. Sujuvalt sobitub ta Hiire, Visnapuu, Alliksaare, Laabani ja kõigi teiste meile tuttavate sõnažonglööride ritta. Saja aasta taguste futuristide ja seitsmekymnendate luuleuuendajatega haakub tema graafiline luule. Mitmekeelsust ja multikultuursust jätkub mitme modernisti jagu, rääkimata lõputust hulgast kirjanduslikest, kunstilistest ja kõige yldisemalt kultuurilistest vihjetest, mis laotuvad maailmakaardil Jaapanist Ladina-Ameerikani. Tõepoolest, nende kaardistamine oleks juba omaette töö.

Kui valikut lähemalt uurida, võib aimata moodsa aja hõngu. Linnulennul, täpset statistikat tegemata tundub, et välja on jäänud eelkõige pehmemad ja lyyrilisemad tekstid, domineerib pigem kõva ja valuline materjal - seda isegi ja eriti armastusluules. Samuti jääb mulje, et vähem on riimilis-rytmilist luulet. Eks iga raamat ole oma aja nägu; isegi Liivi ja Tuglase uuemad väljaanded on teistsugused kui kymme, kakskymmend või nelikymmend aastat tagasi. Saati siis nii värskel autoril kui Jim Ollinovski, kelle kirjandusteaduslik, institutsionaliseeritud retseptsioon on tänini pea olematu.

Genres: Poetry

165 pages, Paperback

First published January 1, 2009

About the author

Jim Ollinovski pseudonüümi kasutas Ott Ollino, kes oli pärit Elvast ja hukkus noorelt 1993. aas­tal.
Tema nelja aasta jooksul valminud looming on üllatavalt kõrgetasemeline, mitmekesine ja peegeldab sellisena ka noore autori otsinguid. Nende otsingute juures on mõjutusi 20. sajandi Euroopa avangardsetest kirjandusvooludest, mütoloogiliste maailmade uurimisest, filosoofiast, rock-kultuurist jm, kuid samas pole autor jäänud pelgalt mõjualuseks, vaid on oma parimates luuletustes leidnud sel­lise kirjutamisviisi, mis teda teistest eesti kirjanikest eristab.

Jim Ollinovski luule on mitmekülgne ja avangardne, iseloomulikud on rohked viited kirjandustekstidele ja muusikale eri ajastutest ja riikidest. Sagedasemad on seosed Ladina-Ameerika kirjandusega (Fernando Pessoa, Jorge Luis Borges) ning ansamblitega King Crimson ja Joy Division.

Ollinovskilt on ilmunud kaks postuumset luulekogu: "Luuletused" (Tallinn: Detlar, 1994, koostanud Ülo Haljasorg) ja "Aeroplaan esimesest pilgust" (Tallinn: Pilgrim, 2009, koostajad Epp Ollino ja Mart Velsker). Suur osa ta loomingust on siiski endiselt avaldamata, suurem jagu sellest asub Eesti Kirjandusmuuseumis. Ollinovski luuletustest üks tuntumaid on "Unustatu", mida Meelis Leisi viisistatuna on laulnud ansambel Ummamuudu. Samuti on tema sõnadele tehtud Kago laul "Öiste vestluste vari".

Kriitik, kirjanik ja muusik Lauri Sommer on nimetanud Ollinovskit 1990. aastate alguse kõige andekamaks noorpoeediks[4]

Reviews

[Greeta V · Rating 5 out of 5]

ärata mind kui sa sured
siis ma saan su teki endale võtta
et ma ei kylmetaks

***

sa oled yyriline minu odavas mälus
ma ei võta sult palju
sest su korter pole suur ega mugav
oled siin rohkem symboolse tasu eest
sul pole ju kuhugi minna

sul pole asja rikaste mäludesse
kus võid mõne vale liigutusega
rikkuda kalli mälupildi
minu yyritoas ei pea sa seda kartma
sa võid teha mis sa tahad
sa võid tulla alati kui sa mulle meenud
kasvõi kell kolm öösel

***

nyyd on päevad pikemad ja ööd
pisut hubasemad yhesõnaga - aega on
rohkem et saada aru et mõista pahupidi
astutud samme ja näha et lõpmatusest
olematusesse on kiviga visata
positiivsete pööripäevade päikeseõites
me vahel ei märka oma vigu ja vahel
me ei teegi neid
samm edasi on alati eksisamm
samm tagasi on alistumine ja loobumine
nojah aga ega paigal seista ka ei maksa...

[Harald · Rating 4 out of 5]

täiesti HAIGE, kuidas keegi saab 14-15aastaselt nii hästi kirjutada

[Helene · Rating 4 out of 5]

kui ma järgmine kord elvasse lähen
lähen ott ollino hauale
ja nutan natuke

[Marta · Rating 5 out of 5]

tule minuga läheme koos
sinna kus sinised pärlid
merelainete vahuses voos
maa on liiva ja tuule värvi

seal on maailma habras eskiis
ykski joon pole lõpuni viidud
silmapiir on lihtsalt punktiir
ei lõpe ei alga kontuurides niidud

tule minuga läheme koos
lähme mõtleme maailma välja
tule minuga sõber mimoos
tule enne kui on liiga hilja

[melani · Rating 5 out of 5]

loeks lõpmatuseni