What do you think?
Rate this book
Miljard aastat enne maailmalõppu. Väljasõit rohelisse
Vendade Strugatskite kaks ulmejuttu "Miljard aastat enne maailmalõppu" ja "Väljasõit rohelisse" käsitlevad mõlemad, kuigi erinevast aspektist, inimliku vastutuse probleemi. Esimeses on tegu käsitamatu jõuga, mis püüab mõjutada teaduse arengut, teises puutub inimkond kokku Maa-välise tsivilisatsiooniga.
Sisukord
Miljard aastat enne maailmalõppu (За миллиард лет до конца света)
Väljasõit rohelisse (Пикник на обочине)
Sisukord
Miljard aastat enne maailmalõppu (За миллиард лет до конца света)
Väljasõit rohelisse (Пикник на обочине)
- GenresScience Fiction
272 pages, Paperback
Published January 1, 1987
3 people are currently reading
75 people want to read
About the author
Arkady Strugatsky
514 books1,886 followersThe brothers Arkady Strugatsky [Russian: Аркадий Стругацкий] and Boris Strugatsky [Russian: Борис Стругацкий] were Soviet-Russian science fiction authors who collaborated through most of their careers.
Arkady Strugatsky was born 25 August 1925 in Batumi; the family later moved to Leningrad. In January 1942, Arkady and his father were evacuated from the Siege of Leningrad, but Arkady was the only survivor in his train car; his father died upon reaching Vologda. Arkady was drafted into the Soviet army in 1943. He trained first at the artillery school in Aktyubinsk and later at the Military Institute of Foreign Languages in Moscow, from which he graduated in 1949 as an interpreter of English and Japanese. He worked as a teacher and interpreter for the military until 1955. In 1955, he began working as an editor and writer.
In 1958, he began collaborating with his brother Boris, a collaboration that lasted until Arkady's death on 12 October 1991. Arkady Strugatsky became a member of the Union of Soviet Writers in 1964. In addition to his own writing, he translated Japanese language short stories and novels, as well as some English works with his brother.
Source: Wikipedia
Arkady Strugatsky was born 25 August 1925 in Batumi; the family later moved to Leningrad. In January 1942, Arkady and his father were evacuated from the Siege of Leningrad, but Arkady was the only survivor in his train car; his father died upon reaching Vologda. Arkady was drafted into the Soviet army in 1943. He trained first at the artillery school in Aktyubinsk and later at the Military Institute of Foreign Languages in Moscow, from which he graduated in 1949 as an interpreter of English and Japanese. He worked as a teacher and interpreter for the military until 1955. In 1955, he began working as an editor and writer.
In 1958, he began collaborating with his brother Boris, a collaboration that lasted until Arkady's death on 12 October 1991. Arkady Strugatsky became a member of the Union of Soviet Writers in 1964. In addition to his own writing, he translated Japanese language short stories and novels, as well as some English works with his brother.
Source: Wikipedia
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 11 of 11 reviews
July 11, 2014
Tihtipeale lebab see raamat erinevatel kirbuturgudel ja laatadel kastis "Tasuta ära anda". Vahel ei pea mu närv vastu, siis võtan raamatu jälle koju kaasa, mul neid seal juba päris mitu. Kuidas sa jätad kultusulme väärtusetult kastipõhja koos "Diraci mere" ja "Naiste maailmaga".
Selles raamatus kaks lugu, pärast esimes lugemist tegin kitarrisaatele samanimelise laulu, pärast teise lõpetamist lugesin ka kõik ülejäänud Strugatskid läbi.
Selles raamatus kaks lugu, pärast esimes lugemist tegin kitarrisaatele samanimelise laulu, pärast teise lõpetamist lugesin ka kõik ülejäänud Strugatskid läbi.
June 22, 2015
"Miljard aastat..." viib meid ärevasse olukorda, kus rühmajagu teadlasi avastab, et neist igaühe märkimisväärseim ning kui mitte just pärga, siis vähemalt loorberipeenart tõotanud inspiratsioonisäde on paigutanud nad tervele mõistusele mõistetavatest piiridest väljapoole.
Inimesi hakkab kaduma, inimesi hakkab ilmuma. Kentsakaid või lausa ähvardavasisulisi telegramme sajab kui oavarrest ning nii, kuidas olukorra analüüsiks kogutud alkoholikogus suureneb ja väheneb, saab ka enamusele saatuse tahtest kokkusattunutele selgeks, et isegi kui pole tegu just välismaiste jõudude õelavõitu tembutustega, siis tähtedetaguste tulnukate käpp on kindlalt mängus...võimalik, et ka midagi hoopis muud.
H: 8/10
"Väljasõit rohelisse":
H: 10/10
"Miljard aastat enne maailmalõppu" täistekst:
R&R Kirjandusosakond
December 1, 2012
Kaks lugu inimkonna kohtumisest neile totaalselt arusaamatu
võõrmõistusega.
Esimene jutt on rohkem uimerdamine, kus kamp teadlasi viina-konjakipudeli ja teekannu ümber köögis istuvad, oma kurja saatust kiruvad ning teoretiserivad. Esiti lõbus lugeda aga pikapeale muutub kuivaks, eriti kuna asi kuhugi otseselt välja ei jõua.
Teine jutt on see eest aga tõeline pärl. Oma tegelaskujude,
tsoonikirjelduste ja filosoofiaga lihtsalt suurepärane. Stalkerid igapäevaselt tsoonis sääsekiilakate ja nõisasüldi vahel eluga riskimas ja müstilist "kuldmuna" otsimas. Võimas värk, mis ei kaota ka korduva ülelugemisega oma mõjusust.
võõrmõistusega.
Esimene jutt on rohkem uimerdamine, kus kamp teadlasi viina-konjakipudeli ja teekannu ümber köögis istuvad, oma kurja saatust kiruvad ning teoretiserivad. Esiti lõbus lugeda aga pikapeale muutub kuivaks, eriti kuna asi kuhugi otseselt välja ei jõua.
Teine jutt on see eest aga tõeline pärl. Oma tegelaskujude,
tsoonikirjelduste ja filosoofiaga lihtsalt suurepärane. Stalkerid igapäevaselt tsoonis sääsekiilakate ja nõisasüldi vahel eluga riskimas ja müstilist "kuldmuna" otsimas. Võimas värk, mis ei kaota ka korduva ülelugemisega oma mõjusust.
March 19, 2021
Esmatutvuse Strugatskitega tegin pool elu tagasi, kui erinevaid kirjandusžanre avastasin. Ei olnud selline tutvus, mis püsima oleks jäänud, aga mõnikord inimese eelistused ajas muutuvad. Paraku kulus ka selle suhteliselt õhukese raamatu lugemiseks enneolematult palju aega. Esimene lugu algas hoogsalt, meenutades oma olustikuga kohati Mos- või Lenfilmi. No teate ju küll, selline nõukahõnguline korter kuskil suurlinna kõrges paneelmajas, linoleumiga põrandal, tubades tumepruun mööbel ja vakstuga kaetud köögilaual vorstijupp. Selle kirjelduse mõtlesin praegu ise välja. Korteris on ülitähtsat maailmaprobleemi uuriv füüsik. Telefon muudkui heliseb ja varsti hakkavad ka ukse taha igasugused tüübid ilmuma, tuntud ja tundmatud. Mingil hetkel muutus lugu minu jaoks igavaks ja lõppki pani ka veidi õlgu kehitama.
Teine lugu oli algusest lõpuni veidi põnevam. Selle tegevus toimub juba Nõukogude Venemaalt väljas teises suurriigis, mille piiril asub Tsoon. Koht, kus käia ei tohi, aga kus eluga riskides muidugi käiakse igasugu imeasju toomas. Kuniks peategelane loo lõpus sinna teele asub, et tuua ära veel see viimane toomata müstiline kera. Kui esimene lugu oli põhitoonilt üsna realistlik, siis siin on hoopis ulmelisem maailm. Kogu selle ulme taga on aga tegelikult alati inimene ise oma valikutega.
Kohati tundub, et täitsa huvitav. Siis jälle, et kisub tüütuks. Huumor päästab maailma ja irooniat lugesin ma ka ikka siit välja. Kindlasti tuleb arvesse võtta, mis aastatel need lood kirja pandud on. Ja vahepeal tundub veel, et äkki ei saa ma neist Strugatskitest ikka päris täpselt aru.
Teine lugu oli algusest lõpuni veidi põnevam. Selle tegevus toimub juba Nõukogude Venemaalt väljas teises suurriigis, mille piiril asub Tsoon. Koht, kus käia ei tohi, aga kus eluga riskides muidugi käiakse igasugu imeasju toomas. Kuniks peategelane loo lõpus sinna teele asub, et tuua ära veel see viimane toomata müstiline kera. Kui esimene lugu oli põhitoonilt üsna realistlik, siis siin on hoopis ulmelisem maailm. Kogu selle ulme taga on aga tegelikult alati inimene ise oma valikutega.
Kohati tundub, et täitsa huvitav. Siis jälle, et kisub tüütuks. Huumor päästab maailma ja irooniat lugesin ma ka ikka siit välja. Kindlasti tuleb arvesse võtta, mis aastatel need lood kirja pandud on. Ja vahepeal tundub veel, et äkki ei saa ma neist Strugatskitest ikka päris täpselt aru.
July 15, 2017
Mõtisklemiseks oli parem esimene lugu, kujutlusvõimele andis rohkelt ainest teine.
Mõnus kirjutuslaad, põnevus ja lahtijäetud otsad... mmm
Mõnus kirjutuslaad, põnevus ja lahtijäetud otsad... mmm
May 26, 2019
Väljasõit rohelisse - 5/5
Miljard aastat enne maailmalõppu - 4/5
Miljard aastat enne maailmalõppu - 4/5
July 27, 2016
Nagu eelkirjutanud arvustajad, pean ka mina nentima, et esimene pool raamatust oli oluliselt nõrgem kui teine pool. Ilmselt tahtsid autorid esimesest poolest luua mingil määral nii-öelda filosoofilist jutustust, ent unustasid seejuures kahjuks jutustuse osa suuresti ära ning terve teose põhisisu oli laua taga filosofeerimine.
Teine pool raamatust oli aga väga hea. Kõigepealt haarav, pisut müstiline ja ettearvamatu lugu, millesse oli põimitud palju erinevaid mõtteid elu ja ühiskonna kohta. Kindlasti ei soovita esimest poolt küll kellelgi vahele jätta, ent võib julgelt öelda, et antud teose parem osa on teine osa.
Teine pool raamatust oli aga väga hea. Kõigepealt haarav, pisut müstiline ja ettearvamatu lugu, millesse oli põimitud palju erinevaid mõtteid elu ja ühiskonna kohta. Kindlasti ei soovita esimest poolt küll kellelgi vahele jätta, ent võib julgelt öelda, et antud teose parem osa on teine osa.
August 29, 2018
"Kuule nüüd, Fil, oota ometi!" ütles Maljanov. "Kas tõesti ei saa isegi sina sellest aru? Mis kuradi supertsivilisatsioon? Mis supertsivilisatsioon see on, mis tõngub meid ninaga nagu pime kassipoeg? Milleks kõik see tobedus? Seesama minu uurija, ja veel koos konjakiga... Need Zahhari naised... Kuhu jääb mõistuse põhiprintsiip: otstarbekus ja ökonoomsus?.."
"Need on detailid, Dima," lausu Vetšerovski vaikselt. "Milleks mööta inimvälist otstarbekust inimlike möödupuudega? Ja pealegi, sa kujuta ette: missuguse jõuga sa lööd endale vastu nägu, et tappa vaest sääske? Sihukese löögiga võiks ju tappa üksiti kõik ümbruskonna sääsed.
"Need on detailid, Dima," lausu Vetšerovski vaikselt. "Milleks mööta inimvälist otstarbekust inimlike möödupuudega? Ja pealegi, sa kujuta ette: missuguse jõuga sa lööd endale vastu nägu, et tappa vaest sääske? Sihukese löögiga võiks ju tappa üksiti kõik ümbruskonna sääsed.
February 22, 2021
Kahtlemata oli tegu põneva ja müstilise looga, sest kui vennakeste esimese samade kaante vahel ilmunud loo "Miljard aastat enne maailmalõppu" jätsin peale esimest 40 lk pooleli, sest minu jaoks oli see kohutavalt igav jahumine, siis "Väljasõit rohelisse" oli algusest peale üksjagu kaasakiskuv.
Asi, mis mulle Strugatskite raamatu juures meeldis, oli omamoodi poeetiline keel. Kogu "Väljasõidu" õhustikku oli kerge ette kujutada isegi siis, kui kirjeldati ebameeldivat, ja seda viimast tehti üksjagu.
Mulle tundus siiski, et hoolimata oma ohtlikkusest oli Tsoon mõneti pigem romantiline- maagiline paik, omamoodi tõotatud maa, kus mistahes ettekäändel ära taheti käia, isegi kui see jäi mineja viimaseks käiguks. Ja nagu vihjetest aimata võis, juhtus seda paraku üsna sagli.
Mõnekümne aasta eest kirjutatud ulmet on ka võrdlemise mõttes põnev lugeda- kuidas tollal arvati, et elu ja tehnika areneb ja kuhu see tegelikkuses on jõudnud. Seda lugu lugedes tuli nentida, et ega autorid väga mööda pole milleski panud. Meil ongi juba autod, mis lähevad nupule vajutamisest tööle ja ka sõidavad juba suhteliselt iseseisvalt ( ainult igikestvaid akusid vist veel pole), samuti levivad täna mitmel pool tervendavad ehted, (mille teaduslikku mõju pole vaid veel tõestatud).
See võrdlus tulnukate väljasõiduga Maale, mille järgi teos on pealkirjastatud, oli ka mu jaoks üsna tabav. Tulnukad valisid oma puhkeheke väljasõiduks ühe suvalise koha kosmoses, milleks juhtus olema meie roheline koduplaneet ja pidutsesid siin veidi, jättes lahkudes peopaiga koristamata. Ehk et kogu see väärtuslik kraam, mille järel Tsoonis küll ametlikult, küll salaja käiakse, on tegelikult ilmselt tulnukatele täiesti suvaline praht, mitte vajaminev kraam.
Ehkki teadlastel on muidugi ka muid oletusi, nagu oleks kogu see träni maalastele uurida jäetud meelega, et nendega hiljem kontakte jätkata. Või siis hoopiski meie, kui vähemarenenud tsivilistsiooni üle irvitamiseks, sest millest muidu kõik need geneetilised mutatsioonid, mille käes Tsoonis käinud oma järglaste näol kokku peavad puutuma....
Jaah, igapidi põnev teema, mis tekitas peas elava mõtiskelu. Paarkümmend aastat tagasi, kui olin paras ufo-fänn, oleks see mu lugemisnimekirjas ilmselt oluliselt kõrgema hinde saanud, aga praegugi oli täitsa loetav ja ulmeline.
Asi, mis mulle Strugatskite raamatu juures meeldis, oli omamoodi poeetiline keel. Kogu "Väljasõidu" õhustikku oli kerge ette kujutada isegi siis, kui kirjeldati ebameeldivat, ja seda viimast tehti üksjagu.
Mulle tundus siiski, et hoolimata oma ohtlikkusest oli Tsoon mõneti pigem romantiline- maagiline paik, omamoodi tõotatud maa, kus mistahes ettekäändel ära taheti käia, isegi kui see jäi mineja viimaseks käiguks. Ja nagu vihjetest aimata võis, juhtus seda paraku üsna sagli.
Mõnekümne aasta eest kirjutatud ulmet on ka võrdlemise mõttes põnev lugeda- kuidas tollal arvati, et elu ja tehnika areneb ja kuhu see tegelikkuses on jõudnud. Seda lugu lugedes tuli nentida, et ega autorid väga mööda pole milleski panud. Meil ongi juba autod, mis lähevad nupule vajutamisest tööle ja ka sõidavad juba suhteliselt iseseisvalt ( ainult igikestvaid akusid vist veel pole), samuti levivad täna mitmel pool tervendavad ehted, (mille teaduslikku mõju pole vaid veel tõestatud).
See võrdlus tulnukate väljasõiduga Maale, mille järgi teos on pealkirjastatud, oli ka mu jaoks üsna tabav. Tulnukad valisid oma puhkeheke väljasõiduks ühe suvalise koha kosmoses, milleks juhtus olema meie roheline koduplaneet ja pidutsesid siin veidi, jättes lahkudes peopaiga koristamata. Ehk et kogu see väärtuslik kraam, mille järel Tsoonis küll ametlikult, küll salaja käiakse, on tegelikult ilmselt tulnukatele täiesti suvaline praht, mitte vajaminev kraam.
Ehkki teadlastel on muidugi ka muid oletusi, nagu oleks kogu see träni maalastele uurida jäetud meelega, et nendega hiljem kontakte jätkata. Või siis hoopiski meie, kui vähemarenenud tsivilistsiooni üle irvitamiseks, sest millest muidu kõik need geneetilised mutatsioonid, mille käes Tsoonis käinud oma järglaste näol kokku peavad puutuma....
Jaah, igapidi põnev teema, mis tekitas peas elava mõtiskelu. Paarkümmend aastat tagasi, kui olin paras ufo-fänn, oleks see mu lugemisnimekirjas ilmselt oluliselt kõrgema hinde saanud, aga praegugi oli täitsa loetav ja ulmeline.
October 22, 2013
Sellele raamatule on keeruline hinnet panna, kuna esimene lugu klassikalistest vene meestest kusagil a la Lasnamäe betoonmaja uberikus köögis viina viskamas ja elu üle arutlemas (mis venis lõputult ja kuhugi välja ei jõudnudki!), väärib minu silmis hinnet 1.
Teine lugu aga, "Väljasõit rohelusse", on siiani mu lemmik Strugatskite teos, seega 5 tärni vääriline. Ei tea, kas tahtlikult pandi need kaks lugu ühte raamatusse, et mõlemad ühe headuse pärast loetud saaks või kuidas selline valik üldse tehti...
Igal juhul on lugu stalkeritest ja nende nägemusest tsoonist ning üldse elust väga põnev, mõtlemapanev ja mind isiklikult sügavalt puudutav. Filmi vaatasin samuti kunagi ära, aga nagu ikka sel puhul, jääb raamatuga võrreldes lihtsalt niivõrd palju edasi andmata, et kinkisin DVD kindlas veendumuses edasi - seda 2 tundi ma rohkem ei soovi oma elust kaotada :P
Teine lugu aga, "Väljasõit rohelusse", on siiani mu lemmik Strugatskite teos, seega 5 tärni vääriline. Ei tea, kas tahtlikult pandi need kaks lugu ühte raamatusse, et mõlemad ühe headuse pärast loetud saaks või kuidas selline valik üldse tehti...
Igal juhul on lugu stalkeritest ja nende nägemusest tsoonist ning üldse elust väga põnev, mõtlemapanev ja mind isiklikult sügavalt puudutav. Filmi vaatasin samuti kunagi ära, aga nagu ikka sel puhul, jääb raamatuga võrreldes lihtsalt niivõrd palju edasi andmata, et kinkisin DVD kindlas veendumuses edasi - seda 2 tundi ma rohkem ei soovi oma elust kaotada :P
April 29, 2017
Raamatu esimene lugu, "Miljard aastat enne maailmalõppu," oli küll tore lugemine, aga ega ta kahjuks eriti kaugele välja ei jõudnud. Mõningaid põnevaid mõtteid ning teemaarendusi küll oli, ent kippus kuidagi venima. Samuti kiusas mind see vene raamatute peamine probleem - igal tegelasel on nimi, perekonnanimi, hüüdnimi, isanimi... Viinaklaasi taga istuvad kolm meest, aga nimesid on neil kambapeale kokku kümme - nii et mine võta kinni, kellest parasjagu juttu on.
"Väljasõit rohelisse," mis on ka Tarkovski "Stalkeri" aluseks, on aga suurepärane lugu. Kogu raamatus maalitud pilt kummituslikest Tsoonidest, erinevatest inimestest, mõtetest tulnukate üle on kaasahaarav ning usutav.
"Väljasõit rohelisse," mis on ka Tarkovski "Stalkeri" aluseks, on aga suurepärane lugu. Kogu raamatus maalitud pilt kummituslikest Tsoonidest, erinevatest inimestest, mõtetest tulnukate üle on kaasahaarav ning usutav.
Displaying 1 - 11 of 11 reviews