Koer taskus

by Heljo Mänd, Anne Linnamägi (Illustrator)

Kes on Nässu? Ühe väikese Taavi-nimelise poisi suur sõber, tilluke vahtkummist kutsu. Suur sõber ei peagi alati kasvult suur olema, sest sõpruses kasv ei loe. Sõpruses loevad ühesugused soovid, ühised mängud ja ühtehoidmine. Aga mängudes on Nässu ja Taavi lahutamatud. Sellisest kindlast sõprusest jutustabki „Koer taskus”.

Mitmele põlvkonnale armsaks saanud lasteraamat.

Teos sai 1966. a. laste- ja noorsookirjanduse võistlustel I auhinna.


Samast sarjast Lapse oma
Unenägude lõvi
Ott otsib karuoblikat
Konn
Pliiatsilugu
Orav Pikkhamba söökla
Mutionu pidu
Tere, tere, lambatall!
Käolehm ja tibu
Kõrv peos

Genres: Childrens

53 pages, Hardcover

First published January 1, 1967

About the author

Sündinud Narvas kontoriametniku tütrena, õppinud Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumis ning Eesti Riiklikus Teatriinstituudis. Aastatel 1958-65 töötas lasteajakirja Pioneer toimetuses, 1960-65 samaaegselt ka lasteajakirja Täheke toimetuses. Alates 1965 vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige aastast 1961.

Heljo Mänd on avaldanud üle 90 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ja ligi 30 raamatut täiskasvanutele, kuuldemänge, lastenäidendeid, TV-stsenaariume („Mõmmi ja aabits”, „Nõiakivi”), tõlkinud lasteluulet ja -proosat vene, inglise ja saksa keelest. Tema lasteraamatuid on tõlgitud enam kui 20 keelde.

H. Männi esimene raamat, luulekogu väikelastele „Oakene” märkis uue kunstilise kvaliteedi tekkimist 1950-te aastate eesti lastekirjanduses. Nii luules kui proosas saavutab ta lugejaga hea kontakti talle omase lapseläheduse tõttu, mis väljendub mängulisuse, elava fantaasia, huumori ja värvika kujundlikkuse kaudu. On kirjutanud proosaraamatuid ka keskmisele ja vanemale koolieale. Tähelepanuväärselt õnnestunud on humoristlik koolipoisilugu „Toomas Linnupoeg” ning lapsepõlvemälestustel põhinev jutukogu „Väikesed võililled”. Armastatud „Karu-aabitsast” on ilmunud tervelt 11 trükki, populaarsed on ka Mõmmi-raamatud.

Reviews

[Oskar · Rating 5 out of 5]

Igaühel meist on olemas see "ÜKS" lasteraamat, mis oli põnnina kõige-kõige armastatum ja loetum. Tavaliselt oli see kõige kallim ka kõige kapsam ning täisjoonistatum. Kuid plekilised lehed ja puuduvad kaaned ei vähendanud tollal kindlasti karvavõrdki raamatu väärtust.

Minu jaoks oli selliseks raamatuks Heljo Männi lastelugude kogumik "Roosa muinasjutt". Pisike karupoeg Töntsa-Täntsa, tuuker Topo-Ropo, Päkapikk Pikapäkk, tuleviku aabits 2222 ja ahvenapoegi varitsev raudkala. Üks suurepärane lastejutt teise otsa ja Silvi Väljali imetoredad pildid muutsid kõik tegelased koheselt su sõpradeks.

Kuid kõige-kõige loetum lugu oli muidugi vahtkummist koerakesest nimega Nässu ehk "Koer taskus". Ma arvan, et ma pole kunagi end ühegi teise raamatutegelasega nõnda samastanud, kui Nässu omaniku Taaviga. Põhjuseks oli muidugi asjaolu, et ka mul oli oma Nässu, kes minu taskus elas ja iga päev minuga lasteaias kaasas käis. Peab ütlema, et ta oli meie lasteaias üpriski tuntud kuju ning nüüdseks on ta isegi maailma kuklapoolel ära käinud. Alati on abiks, kui sul on üks tark sõber taskus kaasas, kes sulle vahel sosistades nõu annab.

Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Tuhkatriin · Rating 4 out of 5]

Ma ei olegi kindel, kas ma lapsena üldse "Koera taskus" lugesingi, kodus mul seda igatahes polnud. Nüüd täiskasvanu ja väikelapse vanema pilguga nägin, kui toredasti oli edasi antud lasteaialapse päris- ja fantaasiamaailma segunemine. Enda ligi nelja-aastane ütleb ka mõnikord, kuidas loomad (kaisukad siis) käskisid tal midagi teha (enamasti ikka mingit kahtlase väärtusega tegevust).