Kail on noor naine, kes hiljaaegu on lõpetanud õpingud välismaal ja otsib nüüd oma kohta elus. Suvisel jalgrattamatkal Lõuna-Eestis hakkab teda saatma korduv ja hirmutavalt selge unenägu. Selles unes elab ta muinasajas ja temast saab nõid. Unenäoended hakkavad avalduma ka päriselus. Erinevad ajalised dimensioonid põimuvad reaalsuse, unenägude ja hallutsinatsioonidega. Kas juhus on olemas või on kogu elu ette määratud? Kas inimene saab oma saatust ise juhtida? Need on küsimused, millele peategelane püüab sama palju vastust otsida kui seda mälust kustutada.
2005. aastal ilmunud "Une nägu" on vähemalt kaaneinfo põhjal kirjaniku esikromaan ning seda on teosest ka tunda, sest natuke liiga palju kiskus mu oma noorema ea juttudele iseloomulikuks filosoofiliseks heietamiseks kätte. Meeldis see, et vastavalt peategelase Kaili filmihuvile oli teosesse põimitud palju vihjeid erinevatele filmidele. Romaani süžee on kantud Reinausi tuntuks teinud folkloorihuvist. Kail hakkab ühel ööl unes nägema oma teist elu muinasajal, kus ta peab tegema keerulisi valikuid, täpselt nagu päris eluski. Loetav, kuid kõrget hinnangut sellele teosele paraku anda ei saa. Idee on samas hea ja õnneks on autor kirjanikuteel tublisti edasi arenenud.