What do you think?
Rate this book
Vaevatud
Silver ja Stiina on kaksikud, kelle elu pöörab pea peale, kui nende pere kolib elama vanasse mõisasse. Lisaks sellele, et vend ja õde peavad kohanema uue kooli ja vanemate lahkuminekuga, hoolitsema arvutisõltlasest noorema venna eest ja taastama omavahelised normaalsed suhted, tuleb neil harjuda öiste luupainajatega. Üha sagedamini mõtlevad nad, et luupainajad võivad olla seotud mõisaga, kus nad elavad – seda enam, et ümbruskonna elanikud räägivad mõisa kohta hirmulugusid või on hoopis kidakeelsed …
- GenresYoung Adult
312 pages, Paperback
First published January 1, 2011
2 people are currently reading
33 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 10 of 10 reviews
April 30, 2022
Mul on selle raamatu asjus üsna vastakad tunded. Mulle meeldisid kummitatud mõis ning need kahtlased sündmused, mis mõisa ümber aset leidsid. Loomade ohverdamise näol oli tegemist mõnusalt võigaste seikadega. Samas aga tundsin, et autor pööras liialt tähelepanu tegelastevaheliste romantiliste suhete arendamisele ning ignoreeris võimalusi kummituslugu kõhedamaks teha. Näiteks tooksin selle, et kui Silver ja Stiina oma luupainajaid näevad, siis lugejale kirjeldatakse neist ainult mõnda ning neidki napisõnaliselt. Ometi ärkavad kaksikud (eriti Stiina) paanikas keset ööd üles, olles ise külma higiga kaetud ning surmani hirmunud. Tahaks ka nagu teada detailsemalt, mis neis unenägudes siis juhtus.
Silveri ja Raheli esimesest silmapilgust sügavalt armumine pani silmi pööritama ning sellele keskenduti liiga palju. Ei jaksa 40lk lugeda, kuidas Silver ikka nii tahaks Rahelit ja kuidas ta tunneb, et Rahel on tema eluarmastus. Rahel oli samas aga jällegi stereotüüpiline "nõid" – mustad juuksed, kannab enamjaolt musta jne. Tundsin, et kuigi ta heitis Stiinale tema käitumist ette, siis ise ta oli samuti rõhutatult napisõnaline ja ülbe hoiakuga situatsioonides, kus võib-olla see väga vajalik ei olnud. Jõudes nüüd Stiinani... Mul viskasid tõsiselt kopa ette tema eelarvamused Raheli asjus. Alguses oli see normaalne ja mitte liialdatud, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tahtsin ma teda raputada ja tema peale karjuda. Rahel üritab sind aidata ja ainus mida sa teed, on tema friigiks sõimamine. No ausalt. Ka tegelased tõid seda paar korda välja, kuid Stiina käitus edasi nagu jonnihoos olev laps.
Stiina ja Silveri perekond oli ka naljakas.. Jah, tundus, et vanemad lähevad lahku ja see mõjus kõigile raskelt. Eks see oli ka mugav viis ema ja isa mõlemad pildilt välja saada, et noored saaksid koolist poppi panna ja kõige muuga tegeleda. Väikevend Rasmus oli aga üsna mõttetu tegelane ning kaksikute suhted temaga ka imelikud. Mis mind huvitas, oli Raheli ja Kristoferi perelugu. See näitas väga hästi, mida eelarvamused ja inimeste hirm teha võivad. Kristoferi oleks võinud aga palju rohkem loos kasutada.
Peab tunnistama, et see pole esimene kord kui mind Reinause raamatus huvitab minevikuliin rohkem, kuid miskipärast on autor sellega tsipa kitsi. Kui ehitad üles tagaloo mõisadest ja nõidustest ja kummitustest, siis võiks natuke rohkem ka kirjeldada mis juhtus. Igatahes polnud raamat kindlasti halb, kuid mul olid veidi teised ootused.
Silveri ja Raheli esimesest silmapilgust sügavalt armumine pani silmi pööritama ning sellele keskenduti liiga palju. Ei jaksa 40lk lugeda, kuidas Silver ikka nii tahaks Rahelit ja kuidas ta tunneb, et Rahel on tema eluarmastus. Rahel oli samas aga jällegi stereotüüpiline "nõid" – mustad juuksed, kannab enamjaolt musta jne. Tundsin, et kuigi ta heitis Stiinale tema käitumist ette, siis ise ta oli samuti rõhutatult napisõnaline ja ülbe hoiakuga situatsioonides, kus võib-olla see väga vajalik ei olnud. Jõudes nüüd Stiinani... Mul viskasid tõsiselt kopa ette tema eelarvamused Raheli asjus. Alguses oli see normaalne ja mitte liialdatud, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tahtsin ma teda raputada ja tema peale karjuda. Rahel üritab sind aidata ja ainus mida sa teed, on tema friigiks sõimamine. No ausalt. Ka tegelased tõid seda paar korda välja, kuid Stiina käitus edasi nagu jonnihoos olev laps.
Stiina ja Silveri perekond oli ka naljakas.. Jah, tundus, et vanemad lähevad lahku ja see mõjus kõigile raskelt. Eks see oli ka mugav viis ema ja isa mõlemad pildilt välja saada, et noored saaksid koolist poppi panna ja kõige muuga tegeleda. Väikevend Rasmus oli aga üsna mõttetu tegelane ning kaksikute suhted temaga ka imelikud. Mis mind huvitas, oli Raheli ja Kristoferi perelugu. See näitas väga hästi, mida eelarvamused ja inimeste hirm teha võivad. Kristoferi oleks võinud aga palju rohkem loos kasutada.
Peab tunnistama, et see pole esimene kord kui mind Reinause raamatus huvitab minevikuliin rohkem, kuid miskipärast on autor sellega tsipa kitsi. Kui ehitad üles tagaloo mõisadest ja nõidustest ja kummitustest, siis võiks natuke rohkem ka kirjeldada mis juhtus. Igatahes polnud raamat kindlasti halb, kuid mul olid veidi teised ootused.
January 23, 2026
mina olin vaevatud kui ma seda raamatut lugesin.. ma ei anna raamatutele kunagi 1 tähte aga see siin on erand😭🙏🙏
selle lugemine oli piin ja ma pigem näriksin endal varbad otsast kui seda uuesti loeksin💔
selle lugemine oli piin ja ma pigem näriksin endal varbad otsast kui seda uuesti loeksin💔
March 6, 2021
Lood uleloomuliku nähtustega toimetulevatest noortest paistab autoril väga hästi välja tulevat. Antud juhul siis tegu pigem keskkooliealiste lugemisega. Ulme ja noorte suhteprobleemid olid päris hästi omavahel lõimunud. Samas loo peategelaste perekonna olukord oli veidi häiriv: kuidas vanemad nii kergekäeliselt laste tuleviku käest ära annavad ja üldse huvi ei tunne. Jah lahkuminek on raske, aga see olukord oli liiga ekstreemseks viidud nagu ka noorema vennaga suhted.
June 1, 2023
Halleluuja kui crazy shit raamat. See yks mimm Rahel ajas mind nii narvi, sest ta oli nii delusional, et ma mõtlesin, et ma karjun ja rebin selle raamatu pooleks.
siis see main kutt Silver alguses tundus mega kompu kutt ja I had a massive crush, aga ta oli lihtsalt walking ICK. Lis goofy, mis paska ta suust valja ajas, ebareaalne second hand embarrassment. like bro get a grip ja ole vait.
see stiina muidu oli mega mimm ja väga asjakohased kommentaarid, ma oleks ise samamoodi prolly kaitunud.
Overall see oligi jutt 17aastasest, kes kujutasid endale mingeid kummitusi ette ja ss ei maganud piisavalt. Sh tekkis kysimus, et kuidas lastekaitse ei sekkunud peale kuuaega, kui nad poppi viskasid, yksi kodus olid ja hallukaid nagid.
PS: See tegelikult oli vaga huvitav ja ma isegi soovitaks lugeda lis kohati raigelt cringe.
siis see main kutt Silver alguses tundus mega kompu kutt ja I had a massive crush, aga ta oli lihtsalt walking ICK. Lis goofy, mis paska ta suust valja ajas, ebareaalne second hand embarrassment. like bro get a grip ja ole vait.
see stiina muidu oli mega mimm ja väga asjakohased kommentaarid, ma oleks ise samamoodi prolly kaitunud.
Overall see oligi jutt 17aastasest, kes kujutasid endale mingeid kummitusi ette ja ss ei maganud piisavalt. Sh tekkis kysimus, et kuidas lastekaitse ei sekkunud peale kuuaega, kui nad poppi viskasid, yksi kodus olid ja hallukaid nagid.
PS: See tegelikult oli vaga huvitav ja ma isegi soovitaks lugeda lis kohati raigelt cringe.
July 29, 2023
Ma pettusin selles raamatus.
Raamatus oli mitmeid asju, mis mind häirisid.
Algul tundus, et raamat keskendub rohkem vaimudele, mõisa kohutavale ajaloole ja needusele, kuid minu kurvastuseks keerles enamus trall ikka noorte suhete ümber. Kogu see nõiduslik värk jäi tahaplaanile. Stiinal ja Silveril olid luupainajad öösiti ning nad ei saanud magada, aga väga detailselt polnud kirjeldatud neid luupainajaid. Oleks rohkem tahtnud teada saada MIDA nad nägid. Samuti oli kuulda hääli ja samme mõisas, aga neile ei pööratud suurt tähelepanu.
Mind üsna häiris Silveri ja Raheli esimesest silmapilgust armumine kuna see tundus nii pressitud sinna vahele. Ei tundunud üldse loomulik ning midagi erilist ei toimunud. Ainult Silver käis Rahelil nagu kutsikas kannul. Tegevus jäi kohe nagu pooleli ja oli ainult üks imal armastuse plokk.
Silveri õde Stiina käitus terve raamatu vältel nagu mingi tita. Ainult plärtsus ja sõimas kõiki, kes ette jäid. Ma saan küll aru, et sa näed luupainajaid, kuid see ei tähenda, et sa peaksid käituma nagu viimane tõbras. Tal oli mingi ilgelt suur põhjendamatu umbusk ja viha Raheli vastu, kuigi Rahel oli ainus, kes oskas neid aidata.
Rahel polnud ise ka just ingel, aga vähemalt ta ei keeranud neile selga ja aitas neid ikkagi. Kuigi ta oleks võinud mõnikord olla mitte nii kõrk. Mind häiris ka see, et ta oli välimuselt nagu klassikaline nõid.
Kahtlane oli minu jaoks see, et Stiinas oli raamatu alguses vaim. Isegi ühes kohas imestas Rahel, miks vaim just Stiina valis. Igatahes, Stiina seest rääkis keegi täiesti lampi rootsi keelesid lauseid ning ta käis vaimu mõju all öösel hulkumas. Aga täiesti suvalisel hetkel, kui Mirtel läks jalutama metsa ja pärast tagasi tuli, oli hoopis temas mingi vaim. Siis oli Stiina asi silmapilkselt unustatud ning kohe oli tähelepanu keskpunktis Stiina. Kas Stiinast läks vaim üle Mirtelisse? Ja kui jah, siis kuidas? Ühesõnaga see oli üsna kahtlane koht.
Ma pettusin selles raamatus, aga soovitan ikka lugeda, sest kõigil on oma arvamus ning võibolla Sulle see raamat meeldib.
Raamatus oli mitmeid asju, mis mind häirisid.
Algul tundus, et raamat keskendub rohkem vaimudele, mõisa kohutavale ajaloole ja needusele, kuid minu kurvastuseks keerles enamus trall ikka noorte suhete ümber. Kogu see nõiduslik värk jäi tahaplaanile. Stiinal ja Silveril olid luupainajad öösiti ning nad ei saanud magada, aga väga detailselt polnud kirjeldatud neid luupainajaid. Oleks rohkem tahtnud teada saada MIDA nad nägid. Samuti oli kuulda hääli ja samme mõisas, aga neile ei pööratud suurt tähelepanu.
Mind üsna häiris Silveri ja Raheli esimesest silmapilgust armumine kuna see tundus nii pressitud sinna vahele. Ei tundunud üldse loomulik ning midagi erilist ei toimunud. Ainult Silver käis Rahelil nagu kutsikas kannul. Tegevus jäi kohe nagu pooleli ja oli ainult üks imal armastuse plokk.
Silveri õde Stiina käitus terve raamatu vältel nagu mingi tita. Ainult plärtsus ja sõimas kõiki, kes ette jäid. Ma saan küll aru, et sa näed luupainajaid, kuid see ei tähenda, et sa peaksid käituma nagu viimane tõbras. Tal oli mingi ilgelt suur põhjendamatu umbusk ja viha Raheli vastu, kuigi Rahel oli ainus, kes oskas neid aidata.
Rahel polnud ise ka just ingel, aga vähemalt ta ei keeranud neile selga ja aitas neid ikkagi. Kuigi ta oleks võinud mõnikord olla mitte nii kõrk. Mind häiris ka see, et ta oli välimuselt nagu klassikaline nõid.
Kahtlane oli minu jaoks see, et Stiinas oli raamatu alguses vaim. Isegi ühes kohas imestas Rahel, miks vaim just Stiina valis. Igatahes, Stiina seest rääkis keegi täiesti lampi rootsi keelesid lauseid ning ta käis vaimu mõju all öösel hulkumas. Aga täiesti suvalisel hetkel, kui Mirtel läks jalutama metsa ja pärast tagasi tuli, oli hoopis temas mingi vaim. Siis oli Stiina asi silmapilkselt unustatud ning kohe oli tähelepanu keskpunktis Stiina. Kas Stiinast läks vaim üle Mirtelisse? Ja kui jah, siis kuidas? Ühesõnaga see oli üsna kahtlane koht.
Ma pettusin selles raamatus, aga soovitan ikka lugeda, sest kõigil on oma arvamus ning võibolla Sulle see raamat meeldib.
October 16, 2020
Kaksikud Silver ja Stiina kolivad Tallinnast väikesesse alevisse. Nende koduks saab vana mõis, mille ümber liiguvad igasugused linnalegendid. Kasksikud ise tunnevad ka varsti, et mõisas on midagi valesti, neid jälitavad väga realistlikud õudusunenäod ning varsti ei tea nad, mida uskuda ja mida mitte. Kohalik tüdruk Rahel teab kohaga seotud saladusi, sest ta on nõid, kes on vägivaldset surma surnud mõisaproua järeltulija. Läbi põlvkondade on Rahel pärinud võimed, mille üle ta sugugi õnnelik ei ole. Kuidas õnnestub needusest vabaneda ja millist hinda peab selle eest maksma?
March 23, 2018
Huvitav lugemine. Lisaks tavalistele suhtedraamadele, mida noorteroomanidest tavaliselt leiab, oli raamatus ka parasjagu müstikat ja õudust, mis muutsid selle kindlasti põnevamaks.
April 21, 2012
Raamatu tutvustus lubab üsa klišeelist noorteroomani aga siiski on selles veel midagi, mida igast raamatust ei leida - Veidikene õudust. Sammuti oli raamatut hästi kerge lugeda, leheküljed aina vuhisesid mööda ja enne kui aru sain oli raamat läbi. Lõpp on suhteliselt lahtine, jäi selline tunne et oleks vaja veel ühte peatükki, sest pole tuleviku kohta midagi öeldud.
Kirjutatud on see raamat 3 inimese vaate punktist. Algul tundub et peategelaseks on noor kuid tugeva iseloomuga Stiina siis lõpuks ei mängi ta enam suurt rolli. Keskendatakse rohkem tema kaksikvenna Silveri ja salapärase Raheli vahel toimuvale. Raamatus on ka koht folklooril ja müstikal, mille toob sisse vana mõis, millest kohaliku teavad eemale hoida.
Kirjutatud on see raamat 3 inimese vaate punktist. Algul tundub et peategelaseks on noor kuid tugeva iseloomuga Stiina siis lõpuks ei mängi ta enam suurt rolli. Keskendatakse rohkem tema kaksikvenna Silveri ja salapärase Raheli vahel toimuvale. Raamatus on ka koht folklooril ja müstikal, mille toob sisse vana mõis, millest kohaliku teavad eemale hoida.
July 5, 2014
Raamatu kirjeldus annab tõesti kahjuks soovida, sest lugu on ise parem, kui kirjeldus. Iseenesest oli hea lugeda ja jutt jooksis, aga ma olen selline dramaatiline inimene, lõpuks oleks võinud Rahel lumme ära surra (see kõlab päris hullusti, kui nii võtta), aga seda kõike ainult põnevuse nimel. Vahepeal keerutati liiga palju ühe teema ümber, läks aga aega, et Stiina ning Silver saaksid aru, et nende unenäod ja teiste kuulujutud ühtivad. Muidu oli küll hea lugu, aga veidi rohkem dramaatilisust ja üllatusi ei oleks üldsegi paha teinud.
January 25, 2026
vaga cool
Displaying 1 - 10 of 10 reviews