Sündinud Tallinnas, koolis käinud Tapal ja Tallinnas. Lõpetanud Tallinna 4. keskkooli 1947 ja Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina 1952, jätkas õpinguid aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal. Töötanud Kirjanike Liidu luulekonsultandina ja televisioonis toimetajana, alates 1963 vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige alates 1954.
Esimesed luuletused ilmusid ajakirjanduses 1945, esimene raamat 1954 (värsslugu „Kuidas leiti nääripuu”), sellele järgnes uuenduslik ja ülimenukas „Rongisõit” (1957). Aastakümnete jooksul on Ellen Niidu sulest sündinud rohkesti kõrgetasemelisi, ammu klassikaks saanud lasteraamatuid („Pille-Riini lood”, „Krõlli-raamat”, „Lahtiste uste päev”, „Triinu ja Taavi jutud”, „Suur maalritöö” jt), kokku üle 40 luule-, proosa- ja näidendiraamatu, lisaks arvukad kordustrükid. Ka on Ellen Niit avaldanud mitu luulekogu täiskasvanutele, kirjutanud reisikirju ja publitsistikat, tõlkinud proosat ja luulet ungari, soome ja vene keelest. Tema enda lasteraamatuid on tõlgitud gruusia, inglise, itaalia, kirgiisi, leedu, läti, moldova, poola, saksa, slovaki, soome, tšehhi, udmurdi, ukraina, ungari ja vene keelde. 1996. a. kanti E. Niit IBBY aunimekirja.
„E. Niidu lastelooming toetub nagu K. E. Söödilgi luule ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma vastukaaluks tänase ühiskonna rohketele ohusituatsioonidele. Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. [...] E. Niidu lasteluule ning ‑proosa sisusügavusega ühineb nõudlik vormitaju; vormileidlikkuse ning vormivõimaluste arendajana on E. Niidul ainulaadne osa eesti lastekirjanduses.” (R. Krusten. Eesti lastekirjandus. 1995, lk. 189)
käes on lastel HULKUMAPÄÄSUILMAD nurmenukud ja pääsusilmad!! ja oh seda mänguvett ja veemängurõõmu!!! ohh meil trikk teil trikk neil trikk mul trikk sul trikk tal trikk TALDRIK!!! täitsa korralik taldrik. kuldtaldrik.
Imeilusate piltidega lapsepõlveaegne raamat, kus palju tuttavaid luuletusi, mitmed siiani peas. Nüüd koos lapselapsega uuesti otsast lõpuni läbi loetud. Siia juurde siiski ka kurvaks tegev avastus, et näiteks suure maalritöö Edgar Valteri joonistuste põhjal animeeritud versiooni ei ole enam kusagilt leida, isegi mitte tasulisena. Arvan, et ekraniseeritud teosed annaksid tänapäeva lastele mingigi võimaluse osa saada lugudest, millega nende vanemad on üles kasvanud.