Pärast isa surma ja põhikooli lõpetamist kolib Mirt koos ema ja vanema vennaga Lõuna-Eestist Tallinna ning hakkab käima ühe eliitkooli kümnendas klassis. Õige pea tekib tal lähedane suhe oma klassivenna, kooli direktori poja Ronaniga, kes on seni elanud ja õppinud Ameerikas. Ent Mirt ei saa uut suhet kaua nautida – varsti hakkab noorte idülli segama Ronani keerukas minevik, mis keerab pea peale nii mõnedki plaanid ja külvab segadust rohkem kui ühe inimese ellu.
See raamat väärib viite tärni. Ma olen nii rahul, et see nii hea oli. Ei teagi nüüd, vist liigub lemmikraamatu suunas, et see on mu lemmikraamat nüüd. Parim oleks muidugi ka see, kui sellel teine osa ka oleks, kahjuks ei ole :(.
See raamat on nüüd mul südames kinni, nii armas oli.
Hakkasin siis suurest nostalgiast seda raamatud lugema. Alguses sain natukene petta sest tegelikult tahtsin ma selle autori teist noorsooroomaani lugeda aga olin pealkirjad ja lood sassi ajanud. Väga värskendava lõpuga raamat aga siiski oli mul natuke probleeme selle raamatuga. Eriti sellega kuidas narkomaaniast põhimõtteliselt üle öö lahti saadi, kui juba nii tõsist teemat käsitleda siis peaks selle rohkem tähelepanu pöörama. Samuti oli lugu seksuaalvägivallaga, millest peaaegu üldse ei räägitud. See tundus rohkem võte et lugu edasi viia kui hoiatus noortele. Üldiselt vist üritati liiga palju ühte raamatusse panna, eriti kui raamat on nii lühike. Eks ma olen natukene sihtrühmast välja ka kasvanud. Veidi jäi arusaamatuks miks raamatust jäi välja 10 klassi kõige olulisem traditsioon - rebaste ristimine - eriti kui tegu pidi olema eliitkooliga Tallinnas.
This entire review has been hidden because of spoilers.
Kindlasti meeldis see raamat inimestele väga, aga põhjus miks ma sellele 3 tärni andsin oli see, et raamat jäi mu jaoks lõpus veid lühikeseks ja oleksin tahtnud ilmselt põhjalikumat ülevaatust tulevikule kuna raamatul on 1 ainuke osa. Teate küll seda tunnet kui raamat oli lihtsalt nii hea, et tekib mõne aasta või kuu pärast tunne, et loeks uuesti jne, mul aga selle raamatuga sellist tunnet ei tekkinud:)
"Aga tuled õhtul?" "Mis kell proov algab?" "Kell kuus, pidin pärastlõunal isaga ühte autot vaatama minema. Mõtlesin, et tulen su juurest enne kuut läbi ja lähme koos," selgitas Ronan. "Te ei leidnudki nädalavahetusel sobivat autot?" "Seda oli arvata. Ma mõtlesin, et mina olen otsustusvõimetu, aga isa on veel hullem. Täitsa arusaamatu, kuidas ta üldse koolidirektor olla saab," naeris poiss. (lk 83)
"Olin kunagi ammu lugenud romaanis, millest jäid meelde üsnagi lääged sõnad, et õiges suudluses peavad peituma päikeselõõm, kuukiired ja tähetolm." (lk 88)
"Mäletad seda juttu munarakust ja seemnerakust, mida ma sulle mõni aasta tagasi rääkisin?" asus ema igasuguse sissejuhatuseta asja kallale. Prantsatasin tummaks löödult voodile ja lootsin kogu südamest, et ta ei hakka kogu lugu uuesti rääkima. (lk 134)
Hea lugemine, hea raamat. Eluline, nagu ka tagakaanel arvamus kirjutatud oli. Aga. Sellist elamust ja sellist fiilingut ma ei saanud nagu näiteks "Talvehullusest". Miski jäi nagu natuke puudu... Ilmselt on asi minus ja kellegi teise jaoks on annab see rohkem kui mõni muu raamat. Kuid sellegipoolest pani mõtlema.
This entire review has been hidden because of spoilers.
Pärast selle raamatu lugemist tekkis mul jälle usk Eesti noorsookirjandusse. Mulle väga meeldib see kuidas see raamat käsitleb noorte elu ja hingeelu ja neid probleeme, mis nende elus esineda võivad. Seda raamatut lugedes tundsin ma nende karakteritega osalist samastumist, mis näitabki kui hästi see raamat käsitleb just noori. See raamat on minu jaoks olulisel kohal ja mitte iial ei näe te mind seda raamatut vähemate tähtedega hindamas🥰🥰 P.s- ma arvan, et see polegi nii halb et lõpp lahtiseks jääb, annab meile enda võimaluse ise edasi mõelda, mis neist sai😊