What do you think?
Rate this book
Sziget-kék
Hogy milyen szín a Sziget-kék? Nem sötét és nem is világos, olyan, mint a tenger, de olyan is, mint az ég, mégse hasonlít egyikhez sem, mert benne van a világ minden kéksége. Ez a soha nem látott kékség sugárzik majd a kísérleti lombikból, ha a tudósoknak végre sikerül előállítani a csodaszert, amitől a nagybeteg Mami meggyógyul. Ezt várja szívszorongva Valentin, aki olyan kimondhatatlanul árva, amióta Mami kórházban van, s ezt várja a Sziget minden polgára is, tele reménnyel és aggodalommal.
De aggódni, bánkódni nem elég. A Mami iránt érzett szeretet azt diktálja Valentinnak, hogy noha csak kilencéves kisfiú, mégis próbáljon úgy cselekedni, ahogy Mami tenné, ha nem feküdne gyengén és betegen a kórházi ágyon. S Valentin – szíve parancsára – elindul azon az ezer veszélyt és csodát tartogató nehéz úton, amely végül a Sziget-kék orvosság megszerzéséhez vezet.
De aggódni, bánkódni nem elég. A Mami iránt érzett szeretet azt diktálja Valentinnak, hogy noha csak kilencéves kisfiú, mégis próbáljon úgy cselekedni, ahogy Mami tenné, ha nem feküdne gyengén és betegen a kórházi ágyon. S Valentin – szíve parancsára – elindul azon az ezer veszélyt és csodát tartogató nehéz úton, amely végül a Sziget-kék orvosság megszerzéséhez vezet.
214 pages, Paperback
First published January 1, 1959
1 person is currently reading
63 people want to read
About the author
Magda Szabó
79 books1,221 followersMagda Szabó was a Hungarian writer, arguably Hungary's foremost female novelist. She also wrote dramas, essays, studies, memories and poetry.
Born in Debrecen, Szabó graduated at the University of Debrecen as a teacher of Latin and of Hungarian. She started working as a teacher in a Calvinist all-girl school in Debrecen and Hódmezővásárhely. Between 1945 and 1949 she was working in the Ministry of Religion and Education. She married the writer and translator Tibor Szobotka in 1947.
She began her writing career as a poet, publishing her first book Bárány ("Lamb") in 1947, which was followed by Vissza az emberig ("Back to the Human") in 1949. In 1949 she was awarded the Baumgarten Prize, which was--for political reasons--withdrawn from her on the very day it was given. She was dismissed from the Ministry in the same year.
During the establishment of Stalinist rule from 1949 to 1956, the government did not allow her works to be published. Since her unemployed husband was also stigmatized by the communist regime, she was forced to teach in an elementary school during this period.
Her first novel, Freskó ("Fresco"), written in these years was published in 1958 and achieved overwhelming success among readers. Her most widely read novel, Abigél ("Abigail", 1970), is an adventure story about a schoolgirl boarding in eastern Hungary during the war.
She received several prizes in Hungary, and her works have been published in 42 countries. In 2003, she was the winner of the French literary prize Prix Femina Étranger for the best foreign novel.
Her novel Abigél was popularized through a much-loved television series in 1978. Abigél was also chosen as the sixth most popular novel at the Hungarian version of Big Read. Her three other novels that were in the top 100 are Für Elise , An Old-Fashioned Story , and The Door .
Born in Debrecen, Szabó graduated at the University of Debrecen as a teacher of Latin and of Hungarian. She started working as a teacher in a Calvinist all-girl school in Debrecen and Hódmezővásárhely. Between 1945 and 1949 she was working in the Ministry of Religion and Education. She married the writer and translator Tibor Szobotka in 1947.
She began her writing career as a poet, publishing her first book Bárány ("Lamb") in 1947, which was followed by Vissza az emberig ("Back to the Human") in 1949. In 1949 she was awarded the Baumgarten Prize, which was--for political reasons--withdrawn from her on the very day it was given. She was dismissed from the Ministry in the same year.
During the establishment of Stalinist rule from 1949 to 1956, the government did not allow her works to be published. Since her unemployed husband was also stigmatized by the communist regime, she was forced to teach in an elementary school during this period.
Her first novel, Freskó ("Fresco"), written in these years was published in 1958 and achieved overwhelming success among readers. Her most widely read novel, Abigél ("Abigail", 1970), is an adventure story about a schoolgirl boarding in eastern Hungary during the war.
She received several prizes in Hungary, and her works have been published in 42 countries. In 2003, she was the winner of the French literary prize Prix Femina Étranger for the best foreign novel.
Her novel Abigél was popularized through a much-loved television series in 1978. Abigél was also chosen as the sixth most popular novel at the Hungarian version of Big Read. Her three other novels that were in the top 100 are Für Elise , An Old-Fashioned Story , and The Door .
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 5 of 5 reviews
September 6, 2021
kinnitage nüüd rihmad, sest kuigi hindeks panen järjekordsele lapsepõlvelemmikule igavesti 5/5, juba kasv6i ainult fülöpite pärast (ühel päeval ma veel saan Fülöpiga lennata!), siis seekordne lugemine tekitas hulganisti uusi mõtteid ka.
mis uskumatu kolonialistlik mõtteviis tegelt - pealtnäha paradiislikule Saarele jõudnud loomad teevad kõik, et elada võimalikult inimeste moodi. kellel riiete kandmine, kahel jalal kõndimine ja noa-kahvliga söömine (veel) hästi välja ei tule, seda kutsutakse halvustavalt metsloomaks ja häbistatakse avalikult. ümber kasvatatakse nad leebel, aga kategoorilisel moel, vajadusel füüsiliste abivahenditega (ülikonda sisseehitatud seljatugi). mingit mässu ega eriarvamusi ei tundu olevat ette nähtud.
totaalne jälgimisühiskond - lisaks Peeglile, mis võimaldab vaadata reaalajas igale poole pärismaailmas, on kõigi kõik tegevused sündmustesalvestajaga jäädvustatud ja ligipääs lindistustele tundub olevat kas täiesti vaba või siis vähemalt nomenklatuuri liikmed (Sukk, Kõuts, Janos) saavad vabalt näha ja ka lihtkodanikuga (ei, isegi mitte-veel-kodanikuga) e Valentiniga jagada. ja siis on veel mõtetelugemisseadmed, mida samuti kasutatakse ilma subjekti teadmise ja nõusolekuta. vaene, vaene Coco! ma saan aru, et tema elu tädi Lavinia orjana oli õudne, aga kas poleks olnud parem seal kaevanduskäigus surra kui Saare düstoopilistes tingimustes valges ülikonnas (ja seljatoega! ja kahel jalal!) ringi kalpsata, iga mõte suvalistele kaaskodanikele vabalt nähtaval, ja sünteetilist rohtu süüa?
ainus inimene kogu loomade saarel on ühtlasi saare president. jah, tundub, et heatahtlik ja populaarne ja mitte mingi türann, pluss ta ise seadis kogu selle värgi sisse, aga... ka järgmist presidenti ei valita demokraatlikult, vaid eelmine president ütleb, kes saab. ja kas loomad on kasutanud võimalust ehitada üles midagi muud kui klassiühiskond - ei, ühed neist on teistele teenijateks!
muidugi on v6imalik, et Kõuts, kui ta kord võimul on, asub kogu seda antropotsentrismi lammutama. täitsa tahaks lugeda järge, kus seljatoed ja lipsud-kübarad kuradile saadetakse ja loomad hoopis õnnelike loomade elu elama hakkavad seal Saarel :) äkki lausa tehistoidu asemel orgaanilist sööma ja seda endale ise ette tõstma?
mis uskumatu kolonialistlik mõtteviis tegelt - pealtnäha paradiislikule Saarele jõudnud loomad teevad kõik, et elada võimalikult inimeste moodi. kellel riiete kandmine, kahel jalal kõndimine ja noa-kahvliga söömine (veel) hästi välja ei tule, seda kutsutakse halvustavalt metsloomaks ja häbistatakse avalikult. ümber kasvatatakse nad leebel, aga kategoorilisel moel, vajadusel füüsiliste abivahenditega (ülikonda sisseehitatud seljatugi). mingit mässu ega eriarvamusi ei tundu olevat ette nähtud.
totaalne jälgimisühiskond - lisaks Peeglile, mis võimaldab vaadata reaalajas igale poole pärismaailmas, on kõigi kõik tegevused sündmustesalvestajaga jäädvustatud ja ligipääs lindistustele tundub olevat kas täiesti vaba või siis vähemalt nomenklatuuri liikmed (Sukk, Kõuts, Janos) saavad vabalt näha ja ka lihtkodanikuga (ei, isegi mitte-veel-kodanikuga) e Valentiniga jagada. ja siis on veel mõtetelugemisseadmed, mida samuti kasutatakse ilma subjekti teadmise ja nõusolekuta. vaene, vaene Coco! ma saan aru, et tema elu tädi Lavinia orjana oli õudne, aga kas poleks olnud parem seal kaevanduskäigus surra kui Saare düstoopilistes tingimustes valges ülikonnas (ja seljatoega! ja kahel jalal!) ringi kalpsata, iga mõte suvalistele kaaskodanikele vabalt nähtaval, ja sünteetilist rohtu süüa?
ainus inimene kogu loomade saarel on ühtlasi saare president. jah, tundub, et heatahtlik ja populaarne ja mitte mingi türann, pluss ta ise seadis kogu selle värgi sisse, aga... ka järgmist presidenti ei valita demokraatlikult, vaid eelmine president ütleb, kes saab. ja kas loomad on kasutanud võimalust ehitada üles midagi muud kui klassiühiskond - ei, ühed neist on teistele teenijateks!
muidugi on v6imalik, et Kõuts, kui ta kord võimul on, asub kogu seda antropotsentrismi lammutama. täitsa tahaks lugeda järge, kus seljatoed ja lipsud-kübarad kuradile saadetakse ja loomad hoopis õnnelike loomade elu elama hakkavad seal Saarel :) äkki lausa tehistoidu asemel orgaanilist sööma ja seda endale ise ette tõstma?
May 15, 2017
Aitäh ERR-ile, kes on lasknud selle raamatu sisse lugeda ja seda avalikult jagab!
http://arhiiv.err.ee/seeria/magda-sza...
Lugu ise on huvitava ülesehitusega, õpetliku sisuga, südamlik ning samas kaasa tundma panev. Minul kõlkus küll väikse vaese poisi pärast lõpu eel üks pisar silmanurgas...
http://arhiiv.err.ee/seeria/magda-sza...
Lugu ise on huvitava ülesehitusega, õpetliku sisuga, südamlik ning samas kaasa tundma panev. Minul kõlkus küll väikse vaese poisi pärast lõpu eel üks pisar silmanurgas...
January 26, 2022
Mõtlesin lugedes teatava kurbusega, et halb on olla täiskasvanu, kes oskab lugedes ette ennustada, milline ravimi koostisosa võiks raskelt haige ema terveks ravida. Ja samas on täiskasvanu olemises ka teatavad plussid - näiteks oskus tunda rõõmu erakordselt põneva sõnavalikuga tõlkest.
Südamlik lugu, milles suurem osa pahasid polegi tegelikult päris pahad, aga samas tsirkusedirektor virutab lõvile raudkangiga. Lugu, mis on peaaegu üleni unistusi täis. Lugu, milles hobused panevad selga valge ülikonna ja maod õpivad puhtast tahtejõust uisutama, kuigi jalad neil ju teatavasti puuduvad.
Võibolla polegi halb, et ma seda raamatut lapsena ei kohanud, seda suurem oli nüüd rõõm Fülöpitest (ja sellest, et nad tõlkes Filippideks või Viljodeks polnud muutunud).
Südamlik lugu, milles suurem osa pahasid polegi tegelikult päris pahad, aga samas tsirkusedirektor virutab lõvile raudkangiga. Lugu, mis on peaaegu üleni unistusi täis. Lugu, milles hobused panevad selga valge ülikonna ja maod õpivad puhtast tahtejõust uisutama, kuigi jalad neil ju teatavasti puuduvad.
Võibolla polegi halb, et ma seda raamatut lapsena ei kohanud, seda suurem oli nüüd rõõm Fülöpitest (ja sellest, et nad tõlkes Filippideks või Viljodeks polnud muutunud).
December 10, 2025
Tizenévesen ütötte meg a fülem egy rádiójáték, a közepébe cseppentem, elvarázsoltak a rejtélyes beszélő állatok és a szívszorongató történet, ez után vadásztam le a könyvtárban, és többször is elolvastam egymás után. Varázslatosan érzelmes mégsem érzelgős, tiszta, emberi történet, ami itt-ott megnevettet, máshol megríkat, és az ember felnőttként is lélegzet-visszafojtva várja a megoldást.
September 15, 2019
Szabó Magda stílusa még mindig elvarázsol.
Miért nem adta nekem senki a meséit még kiskoromban?!
Imádtam volna. Mondjuk, most is.
Miért nem adta nekem senki a meséit még kiskoromban?!
Imádtam volna. Mondjuk, most is.
Displaying 1 - 5 of 5 reviews