Jak se z pětihlavého stáda sourozenců vyloupnou hned dva biatlonisté světového formátu? A jak se promění jejich vztah, když mladší bratr, který se starším od mala ve všem prohrával, má najednou víc úspěchů než ten starší? Tohle je příběh o dvou bratrech. Tarjei a Johannes si prošlapali vlastní cestičku ke světové špičce v biatlonu. Jsou bratři a nejlepší kamarádi, ale taky soupeři a rivalové. Všechno pro ně vždycky byl souboj, z něhož měl jen jeden odejít jako vítěz. A jeden jako poražený. Tarjei Bø a Johannes Thingnes Bø teď úplně poprvé odhalují své dojmy z osobních triumfů i porážek a nechávají nás nahlédnout pod pokličku svých životních příběhů. Popisují, jak podstatné je stát si za svým, pamatovat na své hodnoty, umět překvapit, ale taky důvěřovat svým vlastním rozhodnutím a bít se za ně, i když ve vás nikdo jiný nevěří. Celá řada pikantních detailů z dětství i mládí dvou biatlonových závodníků. Neopakovatelná příležitost nahlédnout za oponu světového biatlonu. Vítězství i prohry a vše, co k profesionálnímu sportu patří.
Lasse Lønnebotn is a political scientist and journalist. He has worked for such outlets as VG and Dagbladet Magasinet. He is a passionate sports fan. He wrote the book En halv meter lavere, et hode høyere (Half a Meter Shorter, a Head Taller), published by Vigmostad og Bjørke in 2018, about the soccer player Martin Bakkejord Skolbekken who was severely injured in an earthquake on the Greek island of Kos.
Sel nädalavahetusel kahekordne bø-diumi on highlight kogu raamatuks!
Ma armastan Johannest nüüd veel enam, nii ilusti ja armsasti kirjutab kõigest.
Samas oli kahju, et trükis niiiiiiii palju vigu sees oli ja rikkus lugemiselamust läbi raamatu. Annaksin kokku tegelt 3,75 sest oli puudujääke aga kokkuvõttes kerge ja armas lugemine. Hea lugeda ka neil, kellele muidu ei meeldiks lugeda
„Niisugune see laskesuusatamine on. Fantastiline spordiala pealtvaatajate jaoks. Kohutav spordiala sportlaste jaoks” (178)
Oi kuidas mulle meeldis see raamat. Olles ise regulaarne laskesuusatamise jälgija ning Tarjei Bø fänn, siis läks lugemine ka ludinal. Lisaks olulistematele etapi- ja medalivõitudele, kirjeldasid vennad oma suhtumist dopingusse, sponsordiilidesse ja konkurentidesse. Ent enim sümpatiseeris mulle, kuidas vennad üksteist kiidavad ja austavad: väiksena Tarjei kiusas Johannes Thingnesit ning oli temast igal alal tugevam, kuid hiljem edastas väikevend vanemat kõikjal.
Teos liigub kronoloogiliselt, alates lapsepõlvest kuni 2021.aastani, mil raamat välja anti. Vennad saavad kordamööda peatüki kaupa sõna. Huvitavat rolli mängib ka nende viie aasta suurune vanusevahe, kui Tarjei kirjeldab oma Vancouveri olümpiakogemust segateates ning samal ajal on Johannes Thingnes alles koolijüts, kes õpetajalt luba küsib, et koju venna olümpiadebüüti vaatama minna. Mõlema muljed erinevatest etappidest annavad nendele hetkedele sisu ja emotsiooni juurde. Mida lähemale praegusele raamat jõuab seda rohkem on tuttavaid suusamehi ning äge oli lugeda köögipoolt MK-etappidest, millele ise kaasa olen elanud.
Esinesid mõned üksikud kirjavead, aga need ei rikkunud üldmuljet.
Vägagi inspireerivad vennad, ainult nädal Pokljuka etapini jäänud!
Dieses Buch ist jeden Cent wert. Ich hab es an einem Tag durchgelesen und bin begeistert. Viel Hintergrundwissen und man weiß danach noch mehr, warum sie immer gewinnen wollen und diesen unbändigen Willen haben immer der beste zu sein. Sie haben noch lange nicht genug und ich freu mich auf alles was noch kommt. Ich würde mich über ein Fortsetzungsbuch freuen. Indem die Dominator Saison 22/23 beschrieben wird.
In „Die Bø-Brüder - Rivalen oder beste Freunde“ erfährt man viel über die beiden Atlethen: ihre Kindheit, ihr Aufstieg zur Biathlon-Spitze, die vielen schönen Momente. Aber auch negatives im Spitzensport wird nicht ausgelassen: Niederlagen, Krankheit und Doping.
Tarjei und Johannes haben die Welt des Biathlon-Sports nachhaltig geprägt und für mich war es sehr interessant zu erfahren, was sie antreibt und was sie zu den Athleten gemacht hat, die sie heute sind. Der Schreibstil war sehr emotional und ließ sich flüssig lesen, sodass ich das Buch an einem Abend begonnen und beendet habe.
Als Biathlon-Fan musste ich dieses Buch natürlich unbedingt lesen und habe es absolut geliebt. Ich hoffe die Bø-Brüder machen noch ein paar Jährchen Biathlon und liefern uns noch viele spannende Rennen.
Tõesti hea raamat, kus kaks laskesuusa tipptegijat räägivad spordiala võludest, kaotustest ja võitudest. Vahva, kuidas kaks venda on justkui rivaalid, samas suurim tugi üksteisele. Nende teekond ja saavutused laskesuusamaailmas on imetlusväärsed! Õnnelik, et sain raamatu läbi ennem nende viimast etappi Norras, mida nädalavahetusel nautida saab:))))))
Inspireeriv! Ei tule miskit iseenesest. Kõige taga on suur töö ja pühendumus! Vägev, kuidas nad suudavad teineteist motiveerides end veelgi kaugemale viia.
Olen suur vendade Bö’de ja laskesuusatamise fänn. Ja elulugude:)
Nii põnev oli lugeda ja nii palju on õppida inimestelt, kes on oma ala tipus. Kuidas nad tulevad toime võitude, ootuste ja tagasilöökidega.
Veidi häirisid vead: maailmakarikasari oli tihti maailmameistrivõistlused, Johannes on pildil ilmselgelt kulla ja 2 hõbedaga, aga pildiallkirja järgi võitis 3 kulda:) Aga see ei seganud lugemist ega häirinud lugemiselamust.
Für Biathlon Interessierte auf jeden Fall empfehlenswert. Man erfährt nochmal einiges an Hintergrundwissen aus dem Leben der beiden Brüder und vor allem aus deren Gefühlswelt. Ich habe das Buch sehr genossen.
Teleriekraanilt vaadates tunduvad tippsportlased nagu müstilised kujud, kes on teekonnal, millest lihtsurelik ei pruugi kunagi lõpuni aru saada. Spordiraamatud nagu see annavad aga võimaluse piiluda sportlaste pähe ja näha (armastatud ning samal ajal ka vihatud) spordiala nende silmade läbi. Et siis raamatu lõpuks jõuda veendumusele, et sportlased on tegelikult ka täitsa lihtsurelikud. Lihtsalt erakordselt sihikindlad lihtsurelikud.
"Mul jäi üks millimeeter maailmameistritiitlist koduareenil puudu. Samahästi oleks võinud saada telliskiviga vastu pead."
"On öeldud, et Norra laskesuusatajad on murdmaasuusatajad, kes peatuvad selleks, et lasta, kuid Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal on päris laskesuusatajad."
"Kui seisan viimases tiirus ja võistlen võidu nimel, ei tohi ühtegi heli, ühtegi mõtet pähe lasta - kõik peab olema välja lülitatud. Olen vaid mina ja minu hingamine. Mina ja tehnika. Kui saan hakkama, siis õnnestun. Mõnikord püüan endale ette manada tunnet, mis paneb mind sundolukorda. "Kui sa praegu nulliga ei lase, siis keegi tapab kogu su pere ära." Nii haigelt tähtis peab see tunduma."
"Kogu aeg, ööpäev läbi, mõtlen laskesuusatamise ja kõige selle peale, mida saaks teha, et kõiki detaile veel paremaks muuta. Ma võin võtta taldrikuid nõudepesumasinast välja ja samal ajal lasketehnika peale mõelda. Ma võin lamada voodis ja vaadata filmi ning samal ajal mõelda uisutehnika peale. Seda võib nimetada töövigastuseks, aga laskesuusatamise nohikuks olemine on mulle edu toonud."
Meeskonnaspordis on peaaegu kõik treeningud võistkonnaga koos. Sageli sõltub treeningu efektiivsus koostööoskusest teiste meeskonnakaaslastega. Meie spordialal peab meeldima üksinda treenimine ja suutlikkus ise tööd teha. See hõlmab ka treeninguid, kus tuleb suuta endast viimne jõud välja pigistada. Need treeningud hooaja eel on seotud nii armastuse kui ka vihkamisega. Sportlased kardavad seda ränka vaeva, kui tuleb joosta tõus tõusu järel, sest see lõpeb kurnatusest tingitud oksendamisega. Samal ajal meeldib sportlasele äärmine kangekaelsus ja tahtejõud, mida see neilt nõuab, sest nad teavad, et seda on õnnestumiseks vaja. Õnnelik olemine on võib-olla kõige alahinnatum omadus, et sportlasena läbi lüüa. Võib ju kõvasti treenida, tervislikult toituda ja teha kõike, mis on õige, aga raske on edu saavutada, kui ei olda õnnelik ja rahulolev.
"Niisugune see laskesuusatamine on. Fantastiline spordiala pealtvaatajate jaoks. Kohutav spordiala sportlaste jaoks."
See raamat andis mulle palju mõtteainet mitmetel teemadel ning meeldiv oli lugeda killukesi nii Johannese kui ka Tarjei eludest. Sportlased, kellele olen juba väga pikalt alt ülesse vaatanud ainult kasvatasid selle raamatuga minu austust ja imetlust enda vastu. Tundsin ka äratundmisrõõmu just hetkede üle oma sportlasteel ning nii mõnigi mõttekäik tõi pisara silma.
Sport on ilus aga karm. Ilma selleta ei kujutaks ma oma elu ette. Aitäh vennad Bø'd!
Raamat meeldis mulle väga. Olen emotsionaalne inimene, selle raamatu rütm, kus peatükid Tarjei ja Johannese meenutustega vaheldusid, tundsin, et nendele vaheldumisi kaasaelamine kergitas minu adrenaliinitaset, nagu oleks vaadanud võistlusi. Veel meeldis mulle, et vennad meenutasid ka selliseid seiku, mis näitasid, et ka nemad on tavalised noored poisid – mehed, täis krutskeid ja käituvad vahel mõtlematult. Pidutsevad. Armuvad. Väga huvitavad olid Johannese muljed Martin Fourcade’ist, tema taktikast, mille abil ta kindlustas võite, mis sundis Johannest ennast muutma. Vinged vennad.
Väga meeldis teada saada kuidas ja mida mõtleb sportlane sellistes võistlusolukordades. Lugedes sai uuesti läbi elada mitmeid põnevaid suurvõistlusi. Laskesuusafännile suurepärane lugemine. Vennad sümpatiseerivad nüüd veel rohkem.
Neskutečně milá kniha, u které stránky ubíhaly pod rukama. Dozvěděla jsem se tam spoustu o dětství, kariéře a nynějším životě mého oblíbeného biatlonového dua. Bylo tak skvělé sledovat jejich silné bratrské spojení. Moc doporučuji milovníkům biatlonu, myslím, že si knihu užijete.