Jah, peategelane on ebameeldiv. Jah, ta teeb otsuseid väga pinnapealse mõttekäigu järgi ning ei suuda ennast vaadelda rohkem kui rolle, mis ühiskond on talle ette näinud. Vist ongi point.
Kas on mõtet olla abielus, kus ei ole armastust? Ei. Kas on mõtet olla koos kellegagi, sest arvan, et suudan teda päästa? Ei. Kas on mõtet oodata kedagi, kes ei ole kunagi ainult minu? Ei. Kuid kas mul on julgust, et ühiskonna normidest kõrvale vaadata ning enda vastu aus olla? Teha valikuid mis tunduvad valed, aga on südamele õiged? Peategelane Ola otsis vabaduse ja armastuse kombinatsiooni erinevate meeste juurest, kuid lõpuks leidis ta selle kõik hoopis iseendast. Ma ütlen ausalt, et emotsioonid on laes ning raamat pani kohe enda elugi peale mõtlema. PS. Ola oleks võinud ka vahepeal natuke rohkem mõelda :)
Ola on üks ütlemata rumal naine otsides meeleheitlikult taga armastust ise selle tähendusest ega olemusest mitte midagi teadmata ning suutmata seda iseenda jaoks mõtestada. Ainuke aspekt, kuigi ka kogu loo ühe peateemana, millest saan ma peategelasest aru on see, et laps ei loo tingimata sidet kahe inimese vahele. Laps saadud ühiskonna survel, lootuses armastusele ja elu parandamisele, arvates et siis saab kõik korda. Kurb on ka motiiv Ola enda soojadest lapsepõlvemälestustest isaga kuid mis ei tekkinud tema enda lapse ja tema armastatud mehe vahel. Samas võttis ta võimaluse lapsel armastavaks suhteks oma isaga. Lõpuks tegi naise küll (vist...) lapsed õnnelikuks kuid oma skisofreenilist (tema enda arvates küll väga lihtsat) armastust ta arvatavasti kunagi ei leia. Muidugi kummardus Mats Traadile kauni teose eest. Hästi sõnastatud motiivid olmest, tunnetest, hullumeelsetest mõttekäikudest.