Kui Anija mehed Tallinnas käisid

by Eduard Vilde

Triloogia «Mahtra sõda», «Kui Anija mehed käisid Tallinnas» ja «Prohvet Maltsvet» teine osa.
Kui romaan «Mahtra sõda» vaatleb tervenisti feodaalhärra ja talupoja vahekordi, jäädes tegevustikuga mõisasse ja külla, siis tahtsin triloogia teises lülis vastata kü Kuidas oli tol ajal vahekord mõisniku ja linnakodaniku vahel? Kuidas suhtus viimane - käsitööline ja kaupmees - aadelkonna võimuvalitsusse täis omavoli ja ülemeelikust? Millist osa etendas tol ajal talupoegseisusest põlvnev eesti ollus linnakodanluses, vähemasti käsitöölisena sakslasist koostuvates tsunftides? Kuidas elati üldse tol ajal linnas, eriti Tallinnas? Anija valla peremeeste jäle peks, millega aadel oma kõikvõimu ka kodanlusele kesk kubermangu pealinna suvatses ad oculos demonstreerida, võis järelikult minu linnaromaanis esineda ainult illustreeriva episoodina.
Eduard Vilde

328 pages, Paperback

First published January 1, 1903

Reviews

[Karmen-Ketter Kreegimäe · Rating 4 out of 5]

Meeldis. Lihtne lugeda. Ajaloolise poole pealt ka huvitav. Peategelane tundus hot, tark ja tookas, aga mamsel Berta suht mid. Soovitan lugeda neile kellele meeldivad hasti kirjeldavad autorid. Hea kohvikus lugeda ka sest ss jaab mulje nagu kotiks talurahva rahutused 1858. aastal

[hella · Rating 5 out of 5]

eduard vilde on kyll nyydsest rahvuskangelane mu jaoks… ei tea, kust see tuleb, et ta nime kartsin. nii edukalt pani kaasa tundma ja mõtlema. ikka on tunne, et see, kui jube päriselt kunagi oli, on meil kuhugi unund, haige mõelda, et ma põlvnen läbipekstud orjadest, “eestlane” kui solvang, häbiväärne… ma ei tea, kas ma saan enam sirge näoga baltisaksa kirjanduse loengus käia ja lugeda, mida nad oma häärberite õndsuses kirjutasid samal ajal kui …… (aga no hate sakslased)
ja noh vägistamine kui igapäev muidugi… see võtab ka ikka täitsa sõnatuks. kuradi matiias lutz, kes sa oma vägistatud naises syydlast nägid aaaahhh! ma yldiselt nõustun jah kõiges enda goodreadsi sõprade review’dega ka (huber nunnupall jne), aga mitte sellega, et õnnelik lõpp oleks võind olla. see allakäik morjendas korralikult, aga ma arvan see läheb romaaniga kokku ja annab syngust hästi edasi, sest ega neil talupoegadel yldjuhul õnnelik lõpp polnudki. mina igatahes soovitan kyll lugeda jeeeeeeeeee hea lugu hea romaan (10. peatykk ajab nutma, aga katarsise eesmärgil yleelatav)

[Gammakiirgus]

ma imestan, et martin algus ja ergo kuld ei ole mait lutsu edulugu linnas ja armukolmnurka berta ja leenaga veel filmiks vändanud

[Oskar · Rating 4 out of 5]

Eduard Vilde romaani "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" surumine kirjaniku nn. ajaloolisse triloogiasse näib olevat küll üks kirjandusteadlaste soovunelm. Romaani tegevusaeg ja -ruum on küll "Mahtra sõja" ning "Prohvet Maltsvetiga" ühine, kui romaani rõhuasetused on hoopis mujal. Tegemist ei ole ajalooromaaniga, vaid üksikisiku kujunemisromaaniga (Anija meeste peksmise lugu Tallinnas võtab enda alla ainult kaks peatükki teose kogumahust). Tegemist ei ole talupoegade rasket elu ja ebaõiglast kohtlemist kujutava romaaniga, vaid Tallinna väikekodanluse suhteliselt muretut elu kujutava romaaniga (lõbusad väljasõidud grüünesse, piduõhtud ohtra kesvamärjukesega gildisaalis). Tegemist on romaaniga eestlaste vägagi edukast linnastumisest ning saksastumisest. Tegemist on romaaniga Mait Lutsu muundumisest Mathias Lutzuks.

Teose üheks huvitavamaks kõrvalliiniks on seksuaalse vägivalla kasutamine mõisnike pool talunaiste vastu. Käitumismuster, mis kandub mõisnike seas edasi põlvest põlve, kui geneetiline haigus. Kahjuks jõudis vaktsiin selle sinivereliste seas levinud pandeemia vastu Eestimaale alles 20. sajandi hakul. Vildet saab pidada selle maha vaikitud probleemi ühe järjepidevamaks esiletoojaks. Tema jaoks olid talutüdrukud isegi suuremad vägivalla ohvrid, kui mõisatallis ihunuhtlust saanud mehed. Kõige pealt kasutas neiu kallal füüsilist vägivalda mõisnik ning hiljem sattusid nad veel naerualusteks ja tagakiusatavateks ka külakogukonnas. Häbistatud tüdruk ei sobinud enam pruudiks või miniaks. "Õnnelikud tüdrukud" pandi mõisniku soovitusel mõnele saunikule mehele ning anti veel tükike soode ja rabade vahelist põllumaad ka "pulmakingiks". "Õnnetud tüdrukud" otsustasid ise omale sinna soode ja rabade vahele paar ruutmeetrit maad "rentida". Ilusama näolapiga tüdruk kuulus tollal koheselt riskigruppi ning rõugearmid võisid olla tõeliseks õnnistuseks.

"Kui Anija mehed Tallinnas käisid" näol on tegemist kindlasti minu lemmikteosega Vilde "ajalooliste romaanide" tsüklist. Romaan on tunduvalt kompaktsem ning psühholoogiliselt läbikomponeeritum. Liigliha erinevate ajaleheartiklite ja ajalooliste dokumentide näol on viidud miinimumini. Probleemiks võib muidugi taas pidada Vilde või ajalehe toimetuse soovi romaani otsad liiga kiiresti kokku tõmmata. Kuid seda saab pidada joonealuste romaanide paratamatuks kaasnähtuseks. Lõpetuseks võib öelda, et "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" on teenimatult jäänud "Mahtra sõja" ja "Prohvet Maltsveti" varju ning vajaks värsket lähenemisnurka meie kirjandusteadlaste poolt.

Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Emma kask · Rating 5 out of 5]

ja Matiias Lutz oli ka ainult mees. nii palju emotsioone ma ei oodanud seda

[Katrinka Josephine · Rating 4 out of 5]

Üllataval kombel oli 3/4 raamatust mulle väga sümpaatne ja meeldiv (poleks seda enne lugema hakkamist arvanud).
Kahjuks Matiiase käitumine peale abielu rikkus minu jaoks raamatu üldmulje ära.
Väga meeldisid tegelastest Konna Jaak ja Konrad Huber - tõelise empaatia võimega lahked inimesed. Ma ei suuda aru saada Matiiase vihast Leena sohilapse üle, kui ta ISE oli olnud paruni sohilaps ning väärtustanud sügavalt oma nn "kasuisa", kes teda oma bioloogiliste lastega sama palju armastas ning neid kõiki võrdselt kohtles, kuid hiljem, kui tema samas rollis oli, last hoopis põlgas ning algul ka Leenat ühes!!
Raamat oleks võinud Leena ja Matiiase pulmadega ära lõppeda. Närvi ajas see allakäik ja rumalus, muidu super!

[Sulev Reisberg · Rating 5 out of 5]

Vilde on minu jaoks väga suur üllatus ja positiivne leid - nii see kui ka triloogia teine raamat "Mahtra sõda" algavad kohe esimesest leheküljest põnevalt, tekst on ladus ja mõnus lugeda, neis on palju väga põnevat/nauditavat/õrritavat dialoogi ja Vildel on ka suurepärane loo jutustamisoskus - suudab iga paari lehekülje tagant tuua sisse mingi “pöörde”, mis sunnib kohe edasi lugema. Tegevus on võrdlemisi kiire, Vilde oskus ebaolulistest sündmustest kiirelt üle libiseda on nauditav. Nende mõlema raamatu plussiks on see, et põhinevad ajaloolistel allikatel ja Vilde enda-aegsete inimeste mälestustel. Eks Vilde üritas neid sündmusi kajastada seetõttu üsna detailirohkelt, mis pisut varjutab romaanide enda kulgemist (liiga palju detaile sündmustest), kuid seda on ka Vilde ise tunnistanud ja ilmselt oli õiget balanssi raske leida, sest ka detailid tahtsid avaldamist. Õnneks need “liigsed” detailid ilmnevad vaid osades peatükkides ja need ei sega üldist lugemist.

[Joonas · Rating 5 out of 5]

Meisterlikult kirjeldab Vilde maailmas valitsevat ebaõiglust, süütute kannatusi ja süüdlaste pillerdamist, teadmist, et aus elu toorusele ja valelikkusele mitte vastu ei saa, kui võim viimaste käes on. Mõnusate ja nukrate ridade raamina jääb kõlama ajalooline seik Anija meestest, kes linnaväljakul julmalt läbi peksti, sest et nad vaid keisri kehtestatud uue talurahvaseaduse kohta lähemalt aru tahtsid pärida.