Semiootik, esseist ja raamatu "Metsik lingvistika" autor Valdur Mikita kaitses 2000. aastal doktorikraadi semiootikas. Doktoritöö teemaks oli "Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias" - ehk teisisõnu loovusega seotud küsimused. Doktoritööga kaasas oli väike luuleraamatuke "Äpardumise rõõm", täis pigem loovuse- kui äpardumisrõõmsat keelemängu. Hiljem on tema sulest ilmunud veel luulekogu "Rännak impampluule riiki" (määratlus: impampluule on semiootiline masin, mis valmistab keelt juhuslikust materjalist), Pärnu Turunduskonverentsi üllitatuna raamatuke "Kirsiõieturundus" ning keele ja kirja üle mõtisklev "Metsik lingvistika".
Enese iseloomustamiseks kirjutas Mikita loetelu asjadest, millel pole otsa ega äärt: raamatud, rattasõit, rändamine, taiji, luule, fotograafia, orientalistika, kirjamärgid, mõtlemine, väikesed inimesed, käsitsi kirjutatud asjad, külaelu ning hulkumine mahajäetud paikades. Lisaks väikesed valged asjad, milles on rahu ja vabaduse hõng: valged pilved, valged sõstrad, valge vihm, valged kasetüved, valged leghorni kanad ja lonks külma piima.
Pean tunnistama, et pole varem vist ühtegi Mikita teost läbi lugenud. Olen neid korduvalt sirvinud, kuid korraliku lugemiseni veel jõudnud pole. Kuniks avastasin raamatukogu riiulite vahelt üpriski omanäolise pealkirjaga teose ja mõtlesin, et nüüd on õige aeg katsetada. Ikkagi Mikita ju!
Lühikene esseedekogumik turundusteemal. Mikita kisub turunduse korralikult lõhki, rehitseb üle kaose ning viimaks annab ka korralikult kuuma – et oleks, mida loetust mäletada. Esseed on võrdlemisi lühikesed, ent korralikult sisukad ja ütlemata kirjud. Seda viimast eelkõige elavate ning kirgaste kirjelduste või näidete näol, mis iga kord panid veidike rohkem muigama. Jah, ma saan aru, et autor liialdab siin-seal absurdselt palju, kuid see on taotuslik, kohati lausa vajalik. Kirsiks tordil on need liialdused ja pöörased ideed-soovitused kordades paremad kui reaalsuses tehtav turundus (mitte kõik, aga enamus). Mikita värvikad lahendused näivad kohati sama efektsed kui Lady Gaga, eelkõige lauljanna algusaastatel. Pöörane, pilkupüüdev, ootamatu. Ja inimestele meeldib.
Leian, et turunduses töötavad inimesed võiksid korraks antud raamatule pilgu peale visata. Siit saab rohkelt ideid, millega turul silma paista või suminat tekitada. Raamat võib juba ligemale kakskümmend aastat vana olla, kuid maailm teatud osades näib muutumata. Muidugi pole ma ise pea üldse turundusraamatutega väga palju kokku puutunud, mistõttu ei oska ma öelda, kas praegu leidub ka midagi sarnast, ent oma lugemiselamuse põhjal julgen “Kirsiõieturundust” soovitada. Nii turunduses töötavatele kui ka isehakanutele ja lihtsalt huvitujatele. Humoorikad palad, mis hammustavad, torkavad ja tögavad. Soovitan!