Som barn påvirkedes Ida af faderens seksuelle overgreb, men ingen reagerede. Som voksen bryder hun sammen, og mange år går med indlæggelser på psykiatriske afdelinger, inden hun med terapi og jernvilje får en rimelig hverdag
Det er umuligt ikke at blive ramt af denne bog, når man ved, at den er skrevet ud fra virkelige tanker og hændelser. Det er skræmmende, at et enkelt menneske skal gå igennem så mange svigt og andre frygtelige ting - og jeg har den dybeste respekt for, at hun trods alt kæmpede sig over på den anden side mere eller mindre ved hjælp af ren og skær viljestyrke.
Man bør helt klart læse denne bog, hvis man er bare lidt interesseret i den psykiske del af et menneske, men man skal lige være forberedt på at komme ind i en barsk fortælling
Ilmselgelt vajalik raamat ja kindlasti mõjus autorile kõige selle väljakirjutamine hästi. Samas ma oleksin selle lugejate jaoks siiski lühemaks toimetanud, sest kõik need arvutud haiglas olemised olid nii sarnased ja aina kordusid. Võib-olla poleks nii pikalt olnud vaja sellest kirjutada, kuigi eks see näitaski hästi, millise tohutu trauma intsest põhjustab. Üsna delikaatselt oli intsesti kirjeldatud, oleks vast isegi tahtnud rohkem teada, mida üks isa oma lapsega teeb. Ja kummaline, et ema kohta pole siin mingit hinnangut - väga raske uskuda, et ema asjast ei teadnud, kuna kuriteod toimusid nii paljude aastate jooksul. Lugedes tekkis kordi ja kordi küsimus, mis peab olema sellel isal valesti läinud, et tal nii väärastunud seksuaalsed vajadused olid? Et kuidas pealtnäha täiesti tavaline, haritud, viisakas ja lugupeetud mees, ei suuda oma tunge alla suruda ja oma lapsega nii teeb? Täiesti mõistetamatu. Kuna ravi kestis nii palju aastaid, siis neid kirjeldusi lugedes tekkis isegi vahepeal kärsitus Ida suhtes, et võta end ometi kokku ja lõpeta see lõikumine. Tõesti tuli tahtmine tõmmata paralleel alkohoolikuga, kes aina leiab endale vabandusi, et mitte terveks saada ja aina jätkab. Ilmselt on see minust ebaõiglane, sest ilmselgelt oli Ida haige ja väga tugevalt kahjustatud, samas nagu raamatu lõpp ka näitas - kui ta lõpuks ise otsustas, et ta tahab terveks saada, siis õnnestuski tal sellest haiglate ringist välja murda. Väga vajalik ja õpetlik raamat kõigile, kes võivad intsesti ohvritega kokku puutuda.
Dokumentaalromaan intsestist ja hilisemast ravist. Lobedalt kirja pandud ja lippab kiirelt - olin vist vaimu millekski väga palju hullemaks valmis pannud.
Ühest küljest on hea, et neid võikaid lapsepõlve-stseene oli vähe (need olekski olnud rängad lugeda), teisalt läks üldpilt seetõttu tasakaalust veidi välja. Praegu oli rohkem fookus hilisemal elul, ravil ja toimetulekul, oma mina uuesti üles ehitamisel... Kahtlemata tarvilik lugu jagada, absoluutselt ei eita, lihtsalt laiemalt harimise mõttes oleks vaja rõhuasetust selle esimese poole märkamiseks (või siis oli see minu ootus, ekslik, tunnistan).
Omaette teema on jälgida Karini (raamatus Ida) "rollimuutusi" raviasutustes; on ta ju ise muusikaterapeut, kes töötades nii füüsiliste kui ka vaimsete erivajadustega lastega, on sarnastes asutustes nii abi andja kui abi vajaja rollis.
Siia lõppu ma ei saa seekord öelda, et oli tore lugemine või soovitan, aga ma usun, et kõige tähtsam on sõnum - selline raamat on olemas. Kellelegi ehk otsustav viimane päästerõngas.
„Klaasist tüdruk“ on taanlanna Karin Dyhri dokumentaalromaan intsestist ja selle mõjudest nii lapse- kui täiskasvanueas. Raamatus on Karin endale Ida nimeks pannud. Ida elab pealtnäha idüllilises peres, kus toimuvad ühised muusikaõhtud ja intellektuaalsed vestlused, kuid Ida jaoks kukub see perfektne kaardimaja öösiti kokku. Armastavast päevaisast saab julm väärkohtleja. Raamat valgustab põhjalikult intsesti olemust ja selle ränki mõjusid nii lapseeas kui ka hiljem täiskasvanuna. Karini kogemus tõestab, et kui traumaga piisavalt tööd teha, on olemas lootusekiir tervenemisele ja helgemale tulevikule. Karini kaitseingliks – kui nii võib öelda – osutub psühhiaatriahaigla osakonnaõde Jan Nielsen, kes raamatus on Kim. „Ta on kõige andekam ja armastusväärsem terapeut, kes mul kunagi on olnud,“ ütleb Karin.
Glaspigen giver et realistisk indblik i kampen mod psykisk sygdom. Jeg blev grebet fra side 1, og jeg var vild med den.
Ida ryger ind og ud af psykiatrisk afdeling, hvor personalet har givet op på hende og er trætte af hende. Men så kommer Kim ind i hendes behandling, og sammen kæmper de sig ud af sygdommen. Ida er blevet udsat for incest i sin barndom, hvilket er svært at bearbejde, Kim møder hende et sted, hvor de kan arbejde gennem terapi med at hjælpe Ida med at blive rask.
Väga raske on hinnata nii kurvaks tegeva sisuga raamatut. Väga vajalik raamat kindlasti nii intsesti ohvritele kui ka tugisüsteemi personalile. Kohati olid enesevigastamise ja sundmõtete kirjeldused isegi hirmutavad. Sellises seisus ja sellise "abi" või siis pigem abi puudumise korral on puhas ime, et autor eluga välja tuli ja tervenes.
A very moving story, about the authors life! I love that she left nothing out, and was breathtakingly honest, all the way. Really tough to read how much she's been through, but at the same time, really empowering to read how she got herself through everything.
Rørende og tankevækkende bog. Sårbar men også stærk i den forstand at vi får et dybtgående indblink i Karins sind og liv, samtidig mens vi følger hendes kamp om at gøres hel igen. Yderst velskrevet og interessant bog, med stor betydning ikke kun for psykiatrien, dem der er tilknyttet til den men også pårørende osv. En rørende bog om et hård liv fyldt med byrder og ar, men mest af alt en bog om håb :)
Giver et godt indblik i psykiatrien og livet med borderline fra den personlige vinkel, hvilket er rart i stedet for alle de bøger fra pårørendes perspektiv
Fantastisk velskrevet, velformuleret og vedkommende. Meget 'haardt' indhold og saa utrolig sandt.
Dejligt med en kritisk gennemgang af den (tidligere) danske psykiatri. Vidunderligt, at et menneske, med saa mange smerter gennem livet, har evnet og foelt det noedvendigt, at skrive denne bog. Tak for det, Karin.