Silvia Rannamaa (3 March 1918 - 19 April 2007) is an Estonian writer, the author of internationally known children's stories "Kadri" (1959) and "Stepmother" (1963).
She was born in Tallinn, of Finnish and Estonian parents. She obtained her secondary education at Tallinn Girls' Commercial High School. Between 1943 - 1944, she studied at the University of Tartu, Faculty of Philosophy. Silvia's husband was an Estonian writer Harald Suislepp.
"Kadri" and "Stepmother" have been translated into Russian, Latvian, Lithuanian, Slovak, Czech, Armenian and Georgian languages. Silvia Rannamaa published also lyric fairytales "Nösperi Nönni bit" (1977) and a collection of short stories, "Small-footed trail" (1985). In addition, she also wrote plays, novels and poems, the most famous poetry collection is her "For You, Mom!" (2005).
Võtsin "Kadri. Kasuema" kätte pärast umbes paarikümneaastast pausi mõningase hingevärinaga - mine tea, ehk olen aja jooksul muutunud nii palju, et lapsepõlves meeldinud teos enam ei istu? Mure oli alusetu. Kui pidevad koondused, suure kodumaa teenimine ja muu pioneeride trill-trall kõrvale jätta, oli tegemist ikka jätkuvalt hea teosega. Uskumatu, aga tõsi: mõnigi lause oli nüüd lugedes otsekui vanast ajast pähe kulunud. Ja teemad: koolikius, seksuaalne ahistamine, lähedaste surm - mured, mis noori (tüdrukuid) puudutasid teose kirjutamise aegu üle 50 aasta tagasi ja haaravad ka nüüd. Kelle taktikaks nende hädadega hakkama saamisel oli tollal nendele asjadele mitte mõtlemine ja silma kinni pigistamine, saavad muidugi öelda, et vanasti oli rohi rohelisem ja taevas sinisem. Autor Silvia näitab aga Kadri silme läbi, et ka imelisel nõukogudemaal ei pruugi ka esmapilgul õnnelikuna tunduv lapsepõlv olla niiväga küpsisemaiguline (jah, meil olid küpsised "Õnnelik lapsepõlv") - pigem võib see olla ka nagu põhjakõrvetatud piimasupp, mida ülepäeva helpida. Kaloreid annab, aga me ju teame, et kasvavale organismile ainult kaloritest ei piisa. Ja samas, minu jaoks on "Kadri. Kasuema" nüüd sisuliselt esimene "mindfulness" ehk ärkveloleku õpik. Ega Kadri elu olegi lihtne, muresid jagub. Kuid noorukesel on vedanud: tema teele satub hulk toredaid inimesi, kes aitavad paremini vahet teha hetketujul ja tõsisel murel, mille pärast tõesti on mõtet sirutama hakata. "Kasuemas" teeb autor erilise nükke: toob mängu suisa kaks tegelast (et oleks ikka võrdlusmomenti?), kellest kumbki ei ole lõpuks see, kellena esialgu tundus. Seda nüanssi ma nooruspõlvest kindlasti nii ehedalt ei mäletanud, kuid praegu oli taoline nüke ohhoo-momenti pakkuv. Nii et, kes ei ole seda raamatut üle mõne aja lugenud, neile soovitan "Kadri. Kasuema" ette võtta. Ja, olgu mu noorema poja-pesamuna näitel, kes on teost vähemalt kolm korda lugenud, öeldud - tegemist ei ole mingi "tüdrukute raamatuga", vaid lugeda tasub seda teost ka poistel. Kius ja alandamine ei küsi ju sugu.
Vana aja Harry Potter :) Lapsed saadetakse internaatkooli, tekivad grupid, kes võistlevad omavahel vihaselt aga lõpuks saavad läbi. Keegi kellest arvad ühtemoodi on tegelt teistsugune. Ühe ajastu noorpõlve raamat, samas lugu esimesest armastusest on alati igikestvalt nii uus ja samas nii sarnane. Kindlasti tore teismelistele neidudele aga samas ka teistele, kes usuvad - olgu siis headust, inimestesse või armastusse.
This was one of my most favorite books when I grew up and still is. It talks about the difficulties of growing up different from your peers and overcoming obstacles to make friends and enjoy life. It has quite a few good life lessons hidden between its covers that are worth being reminded of as a grown up as well.
Mu ema surus, et ma seda loeksin umbes 2/3 aastat ja lõpuks kui nõustusin sain aru, et see üks parimatest noorte raamatutest mis kirjutatud on. Nii südamlik ja armas, ei mingeid dramaatilisi liialdusi, ainult lihtsa tüdruku raske elu. Nutsin iga 5 lehekülje tagant😬