What do you think?
Rate this book
Planeediavarusse
Autori dünaamiliseslt ülesehitatud romaan esindab teaduslikku fantastikat selle klassikalises, selle kõige rohkem meeldivamas vormis – utoopiana, mida läbib usk inimkonna helgesse tulevikku.
216 pages, Hardcover
First published January 1, 1968
3 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 4 of 4 reviews
February 12, 2016
Не лучшее произведение в литературном плане, но всё такое мимими!
October 13, 2017
Ausalt öeldes oli see nii halb, et muutus kohati lausa heaks.
Tundub, et N-liidul oli mingi teema Veenusega - see on sel aastal minu loetutest juba teine raamat, mis räägib tolle planeedi vallutamisest.
Isaac Asimov on öelnud, et ta jutustab oma raamatutes lugu ja seetõttu on need ka lihtsad - tegelastele ei ole paksult "liha" kasvatatud ning kirjeldustele ei ole ruumi raisatud. "Planeediavarusse" on selles suhtes täiesti uus tase - mitte ükski tegelane ei ole usutav, mitte ühtegi põnevamat tegevust või konflikti ei lahendata lõpuni.
Ja oi kui palju hüüdlauseid võib ühte raamatusse ära mahutada! Kas saab olla veel midagi uhkemat! Tõsi, suur paatoslikkus tabas lugejat! (tegelikult mitte)
Kuigi raamatu või loona ei kanna "Planeediavarusse" mingit väärtust, on ta tegelikult üsna tore pilguheit 60ndate lõpu propagandaulmesse.
No ja eks ole ju tore lugeda ka seda, millisena tuleviku saavutusi ette kujutatakse. Planeedi loodusjõudude alistamine ei ole mingi probleem (paras väljakutse küll, ent mitte ületamatu), ent telefoniside on seotud ruumiga - mingeid kaasaskantavaid aparaate ei tunta. Ja helistamiseks peab ette vuristama võimalikult palju infot vastuvõtja kohta - nimi, pikkus, amet, silmade värv, soengu tegumood jne.
Ühesõnaga - omamoodi lõbus, ent suures pildis siiski paras saast.
Tundub, et N-liidul oli mingi teema Veenusega - see on sel aastal minu loetutest juba teine raamat, mis räägib tolle planeedi vallutamisest.
Isaac Asimov on öelnud, et ta jutustab oma raamatutes lugu ja seetõttu on need ka lihtsad - tegelastele ei ole paksult "liha" kasvatatud ning kirjeldustele ei ole ruumi raisatud. "Planeediavarusse" on selles suhtes täiesti uus tase - mitte ükski tegelane ei ole usutav, mitte ühtegi põnevamat tegevust või konflikti ei lahendata lõpuni.
Ja oi kui palju hüüdlauseid võib ühte raamatusse ära mahutada! Kas saab olla veel midagi uhkemat! Tõsi, suur paatoslikkus tabas lugejat! (tegelikult mitte)
Kuigi raamatu või loona ei kanna "Planeediavarusse" mingit väärtust, on ta tegelikult üsna tore pilguheit 60ndate lõpu propagandaulmesse.
No ja eks ole ju tore lugeda ka seda, millisena tuleviku saavutusi ette kujutatakse. Planeedi loodusjõudude alistamine ei ole mingi probleem (paras väljakutse küll, ent mitte ületamatu), ent telefoniside on seotud ruumiga - mingeid kaasaskantavaid aparaate ei tunta. Ja helistamiseks peab ette vuristama võimalikult palju infot vastuvõtja kohta - nimi, pikkus, amet, silmade värv, soengu tegumood jne.
Ühesõnaga - omamoodi lõbus, ent suures pildis siiski paras saast.
September 28, 2020
Tore selline lugu - lapsepõlves hindasin seda rohkem.
Nüüd segab paljutki "n-liidulik" alatoon.
Nüüd segab paljutki "n-liidulik" alatoon.
April 26, 2023
Sattus lihtsalt vanade raamatute hulgast näpuvahele. N-L aegne ja tugeva alatooniga - fantaasiakirjandus. Kohati põnev aga lood jäävad kuidagi poolikuks.
Displaying 1 - 4 of 4 reviews