Aphra

by Arvi Nikkarev (Editor, Translator), George R.R. Martin, Kim Newman

Sisukord
-Lummavad maailmad-
George R. R. Martin - Risti ja lohe tee (The Way of Cross and Dragon)
Kim Newman - Übermensch!
Anne Leinonen - Valged lõngad (Valkeita lankoja)
Jack Vance - Kuukoi (The Moon Moth)
Gene Wolfe - Kerberose viies pea (The Fifth Head of Cerberus)
-Ulmeline armastus-
Roger Zelazny - Koguja roos (A Rose for Ecclesiastes)
Robert Silverberg - Reisijad (Passengers)
Robert Bloch - Modell (The Model)
Gene Wolfe - See on väga puhas (It's Very Clean)
Nancy A. Collins - Aphra
Suzy McKee Charnas - Tissid (Boobs)
Connie Willis - Kõik mu kallid tütred (All My Darling Daughters)

Genres: Short Stories, Science Fiction, Horror

360 pages, Hardcover

First published June 1, 2005

Reviews

[Tuhkatriin · Rating 3 out of 5]

Üldiselt jäin raamatuga rahule.
Martini "Risti ja lohe tee" valmistas küll pettumuse, jäi kuidagi ebamääraseks.
Leinoneni "Valged lõngad" oli päris haaravalt kirjutatud, kuid lõpplahendus valmistas jällegi kerge pettumuse.
Newmani "Übermensch!i" oli ka üsna huvitav lugeda, kuid lõpp oli samamoodi mittemidagiütlev. Parimad jutud olid Martini lemmikkirjaniku Vance'i "Kuukoi" ja Wolfe'i "Kerberose viies pea".
"Kuukoi" paistis silma eelkõige väga omanäolise huvitava maailma loomise tõttu: inimesed kandsid maske ja suhtlesid omavahel lauldes äärmiselt keerulise instrumentide süsteemi abil. Ülimalt kerge on vääratada ja valesti suheldes end täielikult blameerida. Kujutlus ühiskonnast, milles mask väljendab su staatust ja seda, kes sa inimesena oled, äratas palju mõtteid ja tundus kuidagi sügav.
Ka "Kerberose viies pea" oli väga ladusalt kirjutatud ja rääkis huvitavat lugu, lahates kloonimise ohtlikku temaatikat. Autor lõi jälle paeluva maailma ja hoidis pinget lõpuni üleval. Peab ütlema, et ma mõtlesin pikalt jutu viimase lause üle, enne kui arvasin end aru saavat, mida õigupoolest öelda taheti.
Teine osa, "Ulmeline armastus" tundus olevat nõrgem ning valikus leiduvad jutud ei kuulunud ehk päris puhtalt ulme määratluse alla. Parim oli Silverbergi "Reisijad", milles inimene pole sisuliselt enam enda peremees ning ei suuda väliste asjaolude tõttu ise oma elu ja tegevust kontrollida ega võib-olla ka päris kindlat vahet teha, kas ta parasjagu on vaba või hõivatud.
Zelazny "Koguja roos" iseenesest millegagi ei rabanud, meeldiv oli kirjaniku humoorikas ja ladus jutustamisstiil.
Blochi "Modell" oli imelik ja mittemidagiütlev, tõi meelde ühe jupiti nähtud filmi paljuneda soovivast tulnukast, kes oli enda maise kaunitari kehasse parkinud.
Wolfe'i "See on väga puhas" võiks ennustada areneva tehnoloogia tulevikku- tundub tõenäoline, et kunagi võiksid prostituutideks tõepoolest olla robotid.
Collinsi "Aphra" kujutas meest, kes armastas ülikõhnasid naisi, eelistatavalt luukeret. Ilmselt võiks tema mõtteid normaalkaalus olevatest inimestest jagada iga tavaline anorektik.
Charnas' jutt "Tissid" rääkis teismelisest tüdrukust, keda tema kehaga toimuvad ealised muutused nii õõvastasid, et ainsaks pääseteeks oli libahundiks hakkamine.
Willise "Kõik mu kallid tütred" polnud võib-olla väga heatasemeline kirjutis, kuid siiski oli õnnestunud luua häiriv atmosfäär ning inimeste ja loomade ahistamise teema on iseenesest väga õõvastav.

[Lauri · Rating 4 out of 5]

Mõned lood olid päris vinged, toogem neist nimepidi välja Vance'i "Kuukoi", Wolfe'i "Kerberuse viienda pea", Silverbergi "Reisijad" ja McKee Charnase "Tissid". Kõvu keskmikke ja päris kõntsa kagus samuti, õnneks viimast oli vähe ja nimepidi ma seda nimetama ei hakka, las igaüks leiab ise omad lemmikud ja saasta. Hea kogumik, viimaste aastate üks (eesti keeles avaldatud) ulme tippe. Aga "Skarabeus" on juba iseenesest kvaliteedimärk.