Nagu võilill tuules. Jüri Vlassovi kuldne elu Trioga ja Triota

by Gerda Kordemets, Anu Jõesaar (Editor)

See raamat on suuremalt jaolt Jüri Vlassovi monoloog. „Monotükk“, võiks vist öelda, kuna jutustaja on näitleja. Monoloogi katkestavad aeg-ajalt vahelerääkimised ning üleskirjutaja katsed tõlkida veidraid ajaloosündmusi ja -nähtusi tänapäeva inimestele. Kõige hämmastavam nende juttude juures on olnud tabude puudumine, Jüri lapsemeelne puhtsüdamlikkus. Tema jaoks polnud ühtki teemat, mida poleks tohtinud puudutada. Jüri õpetas mulle ühe suurima tarkuse: elu on elu, seda ei pea häbenema. Ainult rumal püüab endast takkajärgi paremat muljet jätta. Tõeliselt tark oskab uhke olla ka selle üle, mis kunagi piinlikkust valmistas. Jüri ütleb, et niimoodi mäletab neid asju tema. Mõni teine mäletab teisiti ja ongi tore. Õnneks ei ole mälestused raiutud kivisse, vaid kirjutatud nähtamatu tindiga läbipaistvale paberile.

304 pages, Hardcover

Published April 24, 2023

Reviews

[Mae Lender · Rating 5 out of 5]

Võtsin. Et no sirviks veidi, üksipulgi lugema vast ei hakkaks. Et no ikkagi elulugu ja bändilugu ja nomaitia... ja siis oligi äkki loetud. Ju siis oli sellist raamatut siia vahepeale vaja. Eks ole nende lugudega üles kasvatud ja tahad või mitte - peaaegu iga laulu pealkirja järel hakkas viisike peas kumisema. Oma ajastu nägu oli see kõik, seega pisukene nostalgia tähetolm niisamuti.

Palju Pärnut, palju Endlat, palju Triot, tuuritamist, joomist ja litsilöömist,  raha, mida kord pole üldse ja siis, vastupidi, on liigagi palju, suhteid, mis lähevad selle nahka, nalja ja naeru, sulitempegi... Pullitegemine on tore, aga tõsi ta on, et nii mõnigi temp oleks võinud ehk olemata olla (mingid lõhkumised ja Kölni katedraali seina vastu urineerimine ületasid naljategemise piiri). 

Meeldis, et Kordemets on suutnud raamatus säilitada Vlassovi "hääle" ja lapsesuu. Seetõttu on siin mingi omamoodi ehedus alles. Asjadest räägitakse nii, nagu need olid / on, olgu selleks teod või sõnakasutus.

Veidraid apsakaid on ka.

[Tanel Vari · Rating 4 out of 5]

See raamat pole tegelikult üldises plaanis miskit erilist. Aga ikkagi hindan keskmisest kõrgemalt. Esteks - see Kuldse Trio bootleg Smena-60 kassett, mis mul oli ja mis, raisk, kippus vilistama lõpuks, ma kasvasin sellega. Hilisemat Triot ei suutnud mina võtta tõsiselt. Mehed läksid siis puhta raha järele. Kuid viisnurkse surutise aegsed laulud, need jäävad. Teiseks - ausus. Isegi kui pisut lapsesuine, siis siiski siiras. Hindan. Need eelnevad Kuldse Trio raamatud, mis mul ka loetud ja vist isegi siin kuskil mu poolt kommentaaritud, neis on kerge haltuuramaik man. Siin on kõike. Parasjagu. Piisavalt. Ja võiks veel rohkem. Ega Vlassov ju suurem asi näitleja pole (tsitaat!), ent siiski Endla raudvara, mis näitab, et temata ei saa. Õnne ja hääd tervist juubilarile ka viimaseks veerandsajaks! (kes solvub, kes mitte)