What do you think?
Rate this book
Kiikujad väravakaartel
Saunapidu lõppeb traagiliselt: kahest uppujast suudetakse päästa vaid üks. Endist eluviisi ei saa ta enam jätkata, rasked allergiahood sunnivad talle peale täiesti uue käitumisjoone. Peategelase kohanemispingutuste taustal vaadeldakse inimsuhteid, eetilisi probleeme, eluhoiakute sisulisi väärtusi.
- GenresFiction
190 pages, Paperback
First published January 1, 1989
2 people are currently reading
67 people want to read
About the author
Aino Pervik
105 books27 followersSündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-1960 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-1967, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga.
Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tšehhi, soome, jaapani jt keeltesse. Raamatuid on korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud (animafilmid „Kunksmoor” 1977 ja „Kunksmoor ja kapten Trumm 1978, mängufilmid „Arabella, mereröövli tütar” 1982 ja „Kallis härra Q” 1998).
Perviku loomingule pühendati rahvusvahelisel konverentsil „Meri ja lastekirjandus” Klaipedas (Leedu) terve päev – 25. juuli 2008.
Eesti lastekirjanduse tipptaset esindab toredatele karakteritele ja muinasjutufantastikale rajatud nõiamoori-lugu „Kunksmoor”, mis lapsele arusaadaval ja humoorikal moel käsitleb armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu jm küsimusi. Raamat sai 1975. a. lastekirjanduse aastapreemia ning jagas esikohta 2000. a. küsitluses „Sajandi sada parimat algupärast lasteraamatut”. Klassikaks on saanud ka hea ja kurja probleemi lahkav põnev seiklusjutt „Arabella, mereröövli tütar”. Päevikuvormis noorsooraamatu „Kallis härra Q” teemaks on tänapäeva ebastabiilsed peresuhted, laste ja vanainimeste üksindus, muinasjutt „Draakonid võõrsil” kujundab lastes mõistvat suhtumist sõjapõgenikesse ja teistesse võõrastest kultuuridest tulnutesse. Mitmekihiline fantaasialugu „Maailm Sulelise ja Karvasega ja selle järg „Suleline, Puhuja ja must munk” (2007) on omapärane süntees pea kõigist A. Perviku lasteraamatutes seni käsitlemist leidnud teemadest.
Sari „Paula elu” (2001-2008) kujutab algklassilapse elu tänapäeval. Autor kõneleb tõsielu lihtsatest asjadest ja õpetab Paula abiga väikelapsele seejuures nii mõndagi suhtlemisest ja konfliktolukordadest. Sama joont jätkab autor „Tirilinna lugude” sarjaga (2009-), mis pajatab ühe mereäärse väikelinna laste tegemistest.
Hilisemast loomingust tuleb kindlasti esile tõsta „Presidendilugusid” (2008) väikeriigi eakast, kohustustega koormatud, kuid ikka asjalikust ja sõbralikust riigipeast, kel ei puudu ka inimlikud nõrkused. Meistrisulega kirja pandud vahvalt absurdsed pisipalad inimelu veidrustest raamatus „Ühes väikses veidras linnas” (2009) kõnetavad samavõrd edukalt nii algklassilast kui ka kogemustega lugejat.
Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tšehhi, soome, jaapani jt keeltesse. Raamatuid on korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud (animafilmid „Kunksmoor” 1977 ja „Kunksmoor ja kapten Trumm 1978, mängufilmid „Arabella, mereröövli tütar” 1982 ja „Kallis härra Q” 1998).
Perviku loomingule pühendati rahvusvahelisel konverentsil „Meri ja lastekirjandus” Klaipedas (Leedu) terve päev – 25. juuli 2008.
Eesti lastekirjanduse tipptaset esindab toredatele karakteritele ja muinasjutufantastikale rajatud nõiamoori-lugu „Kunksmoor”, mis lapsele arusaadaval ja humoorikal moel käsitleb armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu jm küsimusi. Raamat sai 1975. a. lastekirjanduse aastapreemia ning jagas esikohta 2000. a. küsitluses „Sajandi sada parimat algupärast lasteraamatut”. Klassikaks on saanud ka hea ja kurja probleemi lahkav põnev seiklusjutt „Arabella, mereröövli tütar”. Päevikuvormis noorsooraamatu „Kallis härra Q” teemaks on tänapäeva ebastabiilsed peresuhted, laste ja vanainimeste üksindus, muinasjutt „Draakonid võõrsil” kujundab lastes mõistvat suhtumist sõjapõgenikesse ja teistesse võõrastest kultuuridest tulnutesse. Mitmekihiline fantaasialugu „Maailm Sulelise ja Karvasega ja selle järg „Suleline, Puhuja ja must munk” (2007) on omapärane süntees pea kõigist A. Perviku lasteraamatutes seni käsitlemist leidnud teemadest.
Sari „Paula elu” (2001-2008) kujutab algklassilapse elu tänapäeval. Autor kõneleb tõsielu lihtsatest asjadest ja õpetab Paula abiga väikelapsele seejuures nii mõndagi suhtlemisest ja konfliktolukordadest. Sama joont jätkab autor „Tirilinna lugude” sarjaga (2009-), mis pajatab ühe mereäärse väikelinna laste tegemistest.
Hilisemast loomingust tuleb kindlasti esile tõsta „Presidendilugusid” (2008) väikeriigi eakast, kohustustega koormatud, kuid ikka asjalikust ja sõbralikust riigipeast, kel ei puudu ka inimlikud nõrkused. Meistrisulega kirja pandud vahvalt absurdsed pisipalad inimelu veidrustest raamatus „Ühes väikses veidras linnas” (2009) kõnetavad samavõrd edukalt nii algklassilast kui ka kogemustega lugejat.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 14 of 14 reviews
September 13, 2025
sellist eesti keelt enam ei kirjutata. vaimustav keelekasutus. Lugedes saad aru, kui lihtsaks me oma sõnadega oleme läinud.
üsna raske lugemine. Aga äärmiselt kahju, et Aino nii vähe täiskasvanutele kirjutas. Kõikides tema raamatutes on mingi sügavus, müstika, ürgsus.
üsna raske lugemine. Aga äärmiselt kahju, et Aino nii vähe täiskasvanutele kirjutas. Kõikides tema raamatutes on mingi sügavus, müstika, ürgsus.
May 13, 2022
“Millised on eestlaste äärmised punktid?
Juudi poolused on kaupmees ja rabi, ütles ta, sakslastel sõdur ja filosoof. Venelastel kaks kaugeimat äärmust Dostojevski järgi on prassija ja pühak. Ta teadis venelastest vaid Dostojevskit ja Tolstoid.. veel nimetas ta rahvaid, ent neil polnud nii eredaid pooluseid, ja ma olen ära unustanud.”
“Aga eestlased?”
“Ma ütlesin: laulik ja orjahing lihapoti ääres. Ja kumbki neist ei vastuta millegi eest. Vastutustunnet ei ole. Meie amplituud ei ole ületamatu, kuristikku nii väga ei teki, meelsasti jääme keskele pidama, kui oleme puutunud juba mõlemasse äärmusse, otsekui kiikudes kiigemäel varju ja valguse vahet”
1981-1987
Harva kui eesti autorit lugedes ei teki rusuvat painet ja argise kodukootud kirjanduse tunnet. Pervik üllatas täiesti positiivselt. Suurepärane lugu ja keel. Miks ta ometi täiskasvanutele nii vähe on kirjutanud?!
Mulle väga meeldis.
December 20, 2025
Selle raamatuga on omamoodi lugu. Leidsin 1989. aastal väljaantud väikeses formaadis eksemplari "Sõbralt sõbrale" poest. Seda oli ideaalne kaasas kanda. Paraku reisilt tulles unustasin ma selle lennukisse. Mõnda aega mõtlesin, et kas peaksin raamatukogust laenutama ja lõpuni lugema, kuid siis sattusin Kirjandustänava festivalile ja nägin seal 2022. aasta uustrükki kirjastuselt Salv. Lugesin selle märgiks, et see raamat uuesti endale soetada.
Edukas südamearst Jaagup Kunning teeb läbi surmalähedase kogemuse. Sealt edasi ta elu muutub. Temas on ühteaegu koos elav ja surnu.
Aino Perviku rikkalik väljendusviis on kaunis ja poeetiline. Rõhk on tunnetel. Jälestus, süü, segadus, igatsus. See tundepalett on lai, millega tegelased kokkupuutuvad.
Raamatu alguses on Rein Raua saatesõnad, milles ta ütleb, et seda Perviku olulisimat täiskasvanute suunatud teost saab lugeda aegadeülese raamatuna.
Edukas südamearst Jaagup Kunning teeb läbi surmalähedase kogemuse. Sealt edasi ta elu muutub. Temas on ühteaegu koos elav ja surnu.
Aino Perviku rikkalik väljendusviis on kaunis ja poeetiline. Rõhk on tunnetel. Jälestus, süü, segadus, igatsus. See tundepalett on lai, millega tegelased kokkupuutuvad.
Raamatu alguses on Rein Raua saatesõnad, milles ta ütleb, et seda Perviku olulisimat täiskasvanute suunatud teost saab lugeda aegadeülese raamatuna.
December 13, 2016
Mida edasi, seda keerulisemaks see raamat läks. Enam ei saanud rahulikult üks bussisõit üks pealugu lugeda, pidi üha rohkem süvenema.
Mõnus mõtisklus, mis ühtegi selget vastust ei anna.
Paar lemmikumat lõiku:
lk 37
"Normaalne ja terve oli ta jaoks ühtlasi absoluut ja ühtlasi õige. Terve oli tõde, ühemõtteline, mõradeta, loomuliku mõistusega tabatav, kahtlustele allumatu tõde. Kõrvalekaldeid oli lihtne ja selge määratleda. Praegu sai ta aru, et oli tahtmatult ennast, oma sõpru ja kõiki inimesi mõõdupuuks tarvitanud. Mis erinev, see oli hälve ja vajas tasandavat ravi. Nüüd oli terve ta jaoks endast erinevaks muutunud ning tal oli vaja hoopis ennast tasakaalu viia, ideaalilähedaseks timmida. Kuid äkitselt oli ideaal ta eest kuhugi ära kadunud, laiali hajunud, ta ei teadnud enam, missuguseks ta peaks muutuma, kui ta enam ideaali oma näo järgi ei saanud kujundada. Keha funktsioone teadis ta küll, niipalju kui need puutusid toitumist, eritamist, füüsilist suhet teisega. Ja ülepea, südametegevust, vererõhku, närvisüsteemi ja muud taolist, millest sai analüüse võtta, mida riistadega mõõta või vaatluse teel jälgida. Normid olid raamatutes kirjas, sealt võis kontrollida, kui miski kahtlust tekitas, kui keegi oli teistsugune kui oleks pidanud ja ikkagi mitte veel haige. Seni oli Jaagupile neist näitajatest täiesti piisanud, muidugi lisaks pidas ta silmas ikka ka haige meeleolu, aga muu oli tema jaoks kõrvaline ning võis patsiendi küljes õilmitseda või kiduda või ka lausa olemata olla. Hertsmaakri peen käsitöö selle all ei kannatanud.
Nüüd oli Jaagup kaotanud malli, mille järgi nihkunuid, kulunuid, vigasaanuid paigata."
lk 73
"Jaagupil naise pärast muret ei olnud. See oli loogiline, sest mitte naine polnud viga saanud, vaid tema. Muidugi mõistis Jaagup, et tema muutunud olek on naise ellu mitmeid probleeme kaasa toonud. Need probleemid ei tundunud aga Jaagupile enam olulised, need olid elu pinnakihtides liikuvad variantide ning võimaluste tasakaaluhäired. Ise oli ta jõudnud hoopis millegi muuni, see oli oleva ja olematu põimumine, elu ja surma imelik vahekord, mis pidi veel selgeks settima."
lk 117
"Elu alguses tõotada, et sa ka elu lõpul oleksid vankumatult see, kes olid alustades, nõuab igavese nooruse kultust. Igavese küpsematuse kultust igavesti muutumatu ümbruse keskel. Kas see pole masinaks saamine, esemeks teisenemine? Kas pole igavesti säilitatud noorus viimati hinge ning vaimu varane surm, et nõndaviisi kehale masinlikku surematust saavutada? Keha käib, kuid muutuv impulss tema seest on kadunud."
Mõnus mõtisklus, mis ühtegi selget vastust ei anna.
Paar lemmikumat lõiku:
lk 37
"Normaalne ja terve oli ta jaoks ühtlasi absoluut ja ühtlasi õige. Terve oli tõde, ühemõtteline, mõradeta, loomuliku mõistusega tabatav, kahtlustele allumatu tõde. Kõrvalekaldeid oli lihtne ja selge määratleda. Praegu sai ta aru, et oli tahtmatult ennast, oma sõpru ja kõiki inimesi mõõdupuuks tarvitanud. Mis erinev, see oli hälve ja vajas tasandavat ravi. Nüüd oli terve ta jaoks endast erinevaks muutunud ning tal oli vaja hoopis ennast tasakaalu viia, ideaalilähedaseks timmida. Kuid äkitselt oli ideaal ta eest kuhugi ära kadunud, laiali hajunud, ta ei teadnud enam, missuguseks ta peaks muutuma, kui ta enam ideaali oma näo järgi ei saanud kujundada. Keha funktsioone teadis ta küll, niipalju kui need puutusid toitumist, eritamist, füüsilist suhet teisega. Ja ülepea, südametegevust, vererõhku, närvisüsteemi ja muud taolist, millest sai analüüse võtta, mida riistadega mõõta või vaatluse teel jälgida. Normid olid raamatutes kirjas, sealt võis kontrollida, kui miski kahtlust tekitas, kui keegi oli teistsugune kui oleks pidanud ja ikkagi mitte veel haige. Seni oli Jaagupile neist näitajatest täiesti piisanud, muidugi lisaks pidas ta silmas ikka ka haige meeleolu, aga muu oli tema jaoks kõrvaline ning võis patsiendi küljes õilmitseda või kiduda või ka lausa olemata olla. Hertsmaakri peen käsitöö selle all ei kannatanud.
Nüüd oli Jaagup kaotanud malli, mille järgi nihkunuid, kulunuid, vigasaanuid paigata."
lk 73
"Jaagupil naise pärast muret ei olnud. See oli loogiline, sest mitte naine polnud viga saanud, vaid tema. Muidugi mõistis Jaagup, et tema muutunud olek on naise ellu mitmeid probleeme kaasa toonud. Need probleemid ei tundunud aga Jaagupile enam olulised, need olid elu pinnakihtides liikuvad variantide ning võimaluste tasakaaluhäired. Ise oli ta jõudnud hoopis millegi muuni, see oli oleva ja olematu põimumine, elu ja surma imelik vahekord, mis pidi veel selgeks settima."
lk 117
"Elu alguses tõotada, et sa ka elu lõpul oleksid vankumatult see, kes olid alustades, nõuab igavese nooruse kultust. Igavese küpsematuse kultust igavesti muutumatu ümbruse keskel. Kas see pole masinaks saamine, esemeks teisenemine? Kas pole igavesti säilitatud noorus viimati hinge ning vaimu varane surm, et nõndaviisi kehale masinlikku surematust saavutada? Keha käib, kuid muutuv impulss tema seest on kadunud."
This entire review has been hidden because of spoilers.
June 8, 2022
Kuigi vahepeal oli tunne, et jätaks pooleli, siis lõppu jõudnuna tahaks mingeid osi veel ja veel üle sirvida ja loetu üle pikemalt mõtiskleda. Ja keelekasutus! Kui kena.
October 23, 2022
Väga Kaugverlik üllitis. Kaugver sobis minule isiklikult rohkem. Erinevalt Kaugverist on teoses teatud naiselik unenäolisus. Nõukogude kirjandusele omaselt on kohustuslikus korras siunatud kristlast kui äärmuslast ning tema maailmavaadet (Piiblist pärit võrdumid tunduvad autorile siiski sobivat) ja pigem sobib vastuseks umbmäärane esoteerika, mis siiski ka alati ei aita. Kui esimene peatükk on üsna hoomatav eneseotsing keerulises ning elustiili muutvas olukorras, siis teine osa on pehmelt öeldes kummastavalt keeruline. Unenäolisusega on üle paisutatud ning lugu liig keeruliseks tambitud. Kaob pide ning isegi laused ei moodustu enam algusest lõpuni, ei alga suurtähega ega lõpe enam punktiga.
Arvan aimavat, miks Pervik lastele rohkem kirjutas - oma liistude juurde oleks võinud jäädagi.
May 4, 2025
Perviku keel on lihtsalt nii imeliselt ilus. Mitmed tuleks tuvastada, markeerida ja üle lugeda. Vormieksperimendid teises pooles meeldisid samuti väga. Vägisi jääb tunne, et ta on Eesti kontekstis pigem alahinnatud, alatähtsustatud. Ja see kuidagi teeb kurvaks.
Raamatu sisu samas ei olnud päris mulle. Vorm päästis.
Raamatu sisu samas ei olnud päris mulle. Vorm päästis.
October 17, 2025
Ilusas keeles kirjutatud raamat. Juba seetõttu nauditav. Kui algus oli lausa põnev ja väga nautisin sissevaateid inimhinge, siis lõpuks tüdinesin, kuna läks pikaks ja enam ei mõistnud. Tõlgendasin enda jaoks seda kui vaimse tervise muutumist ajas: varasemalt väga ratsionaalne inimene tunnetab endas miskit, ta ise on ka enda jaoks tundmatuseni muutunud.
Pingutasin siiski lõpuni.
Pingutasin siiski lõpuni.
September 3, 2025
Kummaline raamat, aga kuidagi väga õige oli see lõpetada Uues Teatris etenduse ajal pinkide all istudes
October 9, 2025
lmeline eesti keel.
February 4, 2024
История начинается с того, что врачи отдыхают на даче и один из участников праздника отправляется поплавать на озеро. Заканчивается это тем, что его в полубессознательном состоянии достают на берег. Как выясняется позднее — достали двоих: его и еще одну девушку, спасти которую не удалось. Детали происшествия Яагуп помнит плохо, только лицо девушки и ее развевающиеся в воде волосы, некоторый образ, который западает ему в память и начинает сильно влиять на всю его жизнь.
Яагуп отличался рисковым характером, ему нравилось рисковать и играть со смертью. В тот злополучный вечер он поплыл к лодке в середине озера, в которой увидел девушку и… захотел с ней поплавать и стянул ее в воду? Она сама прыгнула к нему? А может она пыталась утопиться, а он ее спасал?
Роман рассказывает о своеобразном чувстве вины за этот поступок: Ягуп ощущает ответственность за случившееся, но в то же время его переживания вроде как не являются мучениями совести. Он часто словно отключается от происходящего, у него начинаются очень сильные приступы аллергии и некоторое подобие галлюцинаций и он в целом не способен продолжать прошлую жизнь.
Роман можно назвать психологическим, как таковой доминирующей сюжетной составляющей в романе почти нет. Какие-то отдельные диалоги Ягупа с женой и с друзьями не составляют какой-либо сюжетной линии. То есть это опять же не классической формы роман. В основном идут некоторым бессвязным потоком мысли Ягупа, его эмоции, описывается его состояние, попытка разобраться в себе.
Помимо этого важную линию в романе играет попытка Ягупа осознать свою вину или ее отсутствие. Ягуп вроде как понимает, что он тем или иным образом причастен к смерти девушки, но не может до конца разобраться и ищет подтверждений, т.к. сам он не помнит произошедшего. Он связывается с семьей умершей девушки и выясняет, что деушвка если и не имела суицидальных наклонностей, то была последнее время в подавленном состоянии… и само то, что девушка ночью плавает по озеру в лодке одна как бы немного намекает на возможность ее замысла.
Все повествование чем-то напоминает подводную сцену с тонущей девушкой: все так же туманно и расплывчато, словно под водой, не связано одно с другим. Все словно подвешено в воздухе или словно дрейфует по воде. Человек — песчинка, слабая и не имеющая никакой воли, не способная противостоять судьбе или событиям, в которых оказывается.
С другой стороны многие другие вещи становятся для Ягупа понятными и прозрачными. Например, его семейная жизнь, которая не доставляет ему удовольствия. В итоге он расходится со своей женой.
Насколько я помню, роман был написан еще в 80-х, но издан был уже после развала Союза, что может намекать на некоторую антисоветскость текста, которой напрямую в тексте нет. Аллегория? Возможно, но если она и есть, то она спрятана где-то очень глубоко в слоях текста и первостепенной важности не имеет, а лезть в глубины психоанализа — дело неблагородное.
Особенность также добавляет поэтизация прозаического текста: Первик делает упор на эстетичность текста, красоту языка. Обилие использованных художественных средств, очень богатый лексикон делают текст достаточным сложным для чтения, не говоря о восприятии текста и его пересказе.
Роман хорошо написан, но я не назову его интересным. Как бы не была знаменита и почитаема Айно Первик, но это явно не тот текст, который можно бы назвать выдающимся текстом эстонской литературы.
Яагуп отличался рисковым характером, ему нравилось рисковать и играть со смертью. В тот злополучный вечер он поплыл к лодке в середине озера, в которой увидел девушку и… захотел с ней поплавать и стянул ее в воду? Она сама прыгнула к нему? А может она пыталась утопиться, а он ее спасал?
Роман рассказывает о своеобразном чувстве вины за этот поступок: Ягуп ощущает ответственность за случившееся, но в то же время его переживания вроде как не являются мучениями совести. Он часто словно отключается от происходящего, у него начинаются очень сильные приступы аллергии и некоторое подобие галлюцинаций и он в целом не способен продолжать прошлую жизнь.
Роман можно назвать психологическим, как таковой доминирующей сюжетной составляющей в романе почти нет. Какие-то отдельные диалоги Ягупа с женой и с друзьями не составляют какой-либо сюжетной линии. То есть это опять же не классической формы роман. В основном идут некоторым бессвязным потоком мысли Ягупа, его эмоции, описывается его состояние, попытка разобраться в себе.
Помимо этого важную линию в романе играет попытка Ягупа осознать свою вину или ее отсутствие. Ягуп вроде как понимает, что он тем или иным образом причастен к смерти девушки, но не может до конца разобраться и ищет подтверждений, т.к. сам он не помнит произошедшего. Он связывается с семьей умершей девушки и выясняет, что деушвка если и не имела суицидальных наклонностей, то была последнее время в подавленном состоянии… и само то, что девушка ночью плавает по озеру в лодке одна как бы немного намекает на возможность ее замысла.
Все повествование чем-то напоминает подводную сцену с тонущей девушкой: все так же туманно и расплывчато, словно под водой, не связано одно с другим. Все словно подвешено в воздухе или словно дрейфует по воде. Человек — песчинка, слабая и не имеющая никакой воли, не способная противостоять судьбе или событиям, в которых оказывается.
С другой стороны многие другие вещи становятся для Ягупа понятными и прозрачными. Например, его семейная жизнь, которая не доставляет ему удовольствия. В итоге он расходится со своей женой.
Насколько я помню, роман был написан еще в 80-х, но издан был уже после развала Союза, что может намекать на некоторую антисоветскость текста, которой напрямую в тексте нет. Аллегория? Возможно, но если она и есть, то она спрятана где-то очень глубоко в слоях текста и первостепенной важности не имеет, а лезть в глубины психоанализа — дело неблагородное.
Особенность также добавляет поэтизация прозаического текста: Первик делает упор на эстетичность текста, красоту языка. Обилие использованных художественных средств, очень богатый лексикон делают текст достаточным сложным для чтения, не говоря о восприятии текста и его пересказе.
Роман хорошо написан, но я не назову его интересным. Как бы не была знаменита и почитаема Айно Первик, но это явно не тот текст, который можно бы назвать выдающимся текстом эстонской литературы.
June 8, 2022
tänud Jan Kausile, kes selle mulle spontalt kinkis
täitsa tore raamat, põnev lugu (mees elab elu, läheb sebib naist(kes on paadil), naine sureb(upub), mees peaaegu upub, ärkab haiglas yles, ei mäleta midagi, näeb hallukaid, elu muutub), aga mul tekkis mingi väike vastumeelsus seda teost lugedes. arvatavasti sellepärast et kuna hiljuti ainost on nii palju räägitud tema juubeliga seoses ning seda raamatut on nii palju kiidetud, et see peab ju jumala hea olema!, aga samas siis ma juba eos ei viitsi seda lugeda, sest ma tean, et see ei suuda mu ootusi enam yletada.
ehk siis kõik, mis ma ytlen, on öeldud väikese paratamatu kibestusega, kiirustatud lugemisest:
poeetiline keel teises pooles on väga lahe, inspireerivgi, aga palju läks lihtsalt mööda, sest ma loen romaani ikka nagu romaani ega hakka sellesse syvenema nagu luulesse. kaks osa ei tundunud moodustavat tervikut, need olid nagu kaks erinevat filmi, aga see pole iseenesest halb asi. muidu täitsa tore. korraks mõtlesin, et kui see poleks aino pervik, vaid mingi suvaline jorss, siis ma annaks kolm tähte. nii et autor ise ka loeb. aga see on alati nii olnud, et nimi loeb ja see on okei. see annabki julgust, et endalgi oleks teoreetiliselt täiesti võimalik samal tasemel teos valmis kirjutada. lihtsalt siis peab vb 30 aastat ootama, kuni sa teiste asjadega kuulsaks saad ja siis avastatakse ka su varajane looming.
täitsa tore raamat, põnev lugu (mees elab elu, läheb sebib naist(kes on paadil), naine sureb(upub), mees peaaegu upub, ärkab haiglas yles, ei mäleta midagi, näeb hallukaid, elu muutub), aga mul tekkis mingi väike vastumeelsus seda teost lugedes. arvatavasti sellepärast et kuna hiljuti ainost on nii palju räägitud tema juubeliga seoses ning seda raamatut on nii palju kiidetud, et see peab ju jumala hea olema!, aga samas siis ma juba eos ei viitsi seda lugeda, sest ma tean, et see ei suuda mu ootusi enam yletada.
ehk siis kõik, mis ma ytlen, on öeldud väikese paratamatu kibestusega, kiirustatud lugemisest:
poeetiline keel teises pooles on väga lahe, inspireerivgi, aga palju läks lihtsalt mööda, sest ma loen romaani ikka nagu romaani ega hakka sellesse syvenema nagu luulesse. kaks osa ei tundunud moodustavat tervikut, need olid nagu kaks erinevat filmi, aga see pole iseenesest halb asi. muidu täitsa tore. korraks mõtlesin, et kui see poleks aino pervik, vaid mingi suvaline jorss, siis ma annaks kolm tähte. nii et autor ise ka loeb. aga see on alati nii olnud, et nimi loeb ja see on okei. see annabki julgust, et endalgi oleks teoreetiliselt täiesti võimalik samal tasemel teos valmis kirjutada. lihtsalt siis peab vb 30 aastat ootama, kuni sa teiste asjadega kuulsaks saad ja siis avastatakse ka su varajane looming.
June 16, 2022
Ohoo, ma tõepoolest olen üllatunud. Sest me räägime siiski 1980ndate lõpuotsast ja meenutagem nüüd korraks, kui mitut tolleaegset raamatut me üldse viimasel ajal oleme lugenud, ja sealt edasi omakorda, mitu neist meid kõnetanud on... Ikka kipuvad need olema kuidagi liialt oma aja lapsed. On seegi nurkapidi, aga siiski märksa rohkem on kaalukauss ikka sinnapoole, et see raamat on väga sobiv tänasesse päeva.
Ilmselt minu lemmik Pervikult (lõpp ehk läks liiga segaseks lihtsa inimese jaoks)
Ilmselt minu lemmik Pervikult (lõpp ehk läks liiga segaseks lihtsa inimese jaoks)
Read
June 22, 2022Ainu(o)laadne osav ja tabav sõnakasutus. Põnev-pinev, pisut üllatav süžee. Elu, milles oleme, mis neid ümbritseb, millest ei räägita, mida ei usuta, mida ilustatakse, millest ei saa välja, mis ängistab ... Igaühe jaoks midagi elust ja inimestest, nii äratundmist, kui ka jahmatavat, arusaamatut ja segast. Kaosest teatava korrani, rahuni. Elu paratamatustest. Pervelt sügavikku ja tagasi.
Displaying 1 - 14 of 14 reviews