Poola kirjanikest abielupaari Alina ja Czeslaw Centkiewiczi haarav jutustus kuulsa norra polaaruurija Roald Amundseni (1872-1928) elust ja retkedest. Amundseni suurimad saavutused olid mootorpurjekal «Gjøa» esmakordne Loodeväila läbimine idast läände (1903-1906) ja esimesena lõunapoolusele jõudmine 14.detsembril 1911. a.
Sisukord: ESIMENE OSA Jääristsed Antarktise ranniku lähedal Meri on selles majas kõik Svend avab vastutahtmist Hanna Henrikke saladuse Midagi ei soovi ma rohkem kui sinu õnne Kui juht kaotab lootuse Merega ei saa karistamatult naljatada Arktika -- unelmad ja kurb tegelikkus Oli üksainus tee -- merele Esimene, veel mitte polaarretk Suurte tegude algus Lõunaristi all Lootust kaotada, see tähendab end elusalt maha matta Ainult tema pärast loobusin ma oma unistustest
TEINE OSA Loodeväila kaudu Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani Ma võtsin eeskuju teist, professor Kuidas James Ross magnetpooluse avastas Ta oli kõigist kaunim, ta nimi oli «Gjøa» Kuni võlausaldajad rahulikult magavad Ta hääl kõlas kui hädakell Hõlpsam oleks olnud läbi nõelasilma pugeda Sääraseid sõnu Gjøa lahes ei tuntud Kuningas Williami saare küttidelt on paljugi õppida Amunkhjenna on suur šamaan Suure retke edukas lõpp
KOLMAS OSA Lõunanaba -- kuulsuse kroon Oleksid sa enne ärasõitu üheainsa sõnagi lausunud! Miks Nansen oma unistused Kuuendast mandrist maha mattis? Kõige pimedam on enne koitu Kui võitjana tagasi tulen, antakse mulle kõik andeks Meeletu kangekaelsus läheb Scottile veel kalliks maksma Kuidas valges kõrbes aega võita? Põrguvärava kaudu Saatana Tantsusaali Üks öö ja päev siin võrdub terve aastaga Kõik ette valmistada, kõike ette näha ja siis mitte millegi ees taganeda Mind ei hoia siin miski kinni, minu kodu on Arktika Lord Curzon maksab lõunanaba vallutajale kätte Selliste vigade eest makstakse ränka hinda
NELJAS OSA Lõunaristist Põhjanaelani Kahurimürin hajutas unistused lennuretkest Enne kui lõppes sõda Kas tõesti on kõik kurjad jõud tema vastu liitunud? Lennukite ja raha pärast ärge muretsege Osav petis. Pankrot. Hoop järgneb hoobile Saatuse ootamatu sürpriis Ja taas Põhjanaela all teele Sellel retkel käis surm meie kannul Minu ekspeditsioonid toimuvad ainult Norra lipu all See mees ei ole polaaruurija austavat nimetust väärt Selline meie Amundsen oligi! Tromsø -- mälestuste ja erutavate sündmuste linn Meri kutsus ta ära
Tor Bomann-Larseni kirjutatud Amundseni eluloo lugesin just enne koroona tulekut läbi ja suuri lootusi mul 1966. a ilmunud teose osas polnud. Aga eesti keeles on mere poolt kutsutud mehe lugu üllitatud 2 trükki + audioraamat, nii et mingi väärtus peaks tal teoreetiliselt olema.
Nojah, midagi head oli sellest raamatust väga raske leida. Ajastu vaim ja karm tsensuur on kahe Poola polaaruurija poolt kokkupandud hagiograafiast (ei tea, kust see tark sõna pähe kargas?) kõik mahlad välja imenud. Kuigi sama paar on ka Nansenist raamatu kirjutanud, jäid Norra elu ja ajalugu neile väga võõraks. Ilmselt on Amundseni enda kirjatükke põhjalikult uuritud, aga see on ka kõik. Faktivigu ja kõikvõimalikke tobedaid prohmakaid on nii palju, et neid ei jõua kokku lugeda. Samas, Centkiewiczid kirjutasid oma raamatu koolilaste jaoks, nii et tõsisemat sisu sealt vist ei tasugi otsida.
Raamatu lõpu poole (eriti Norge ekspeditsiooni osas) ruulib tolleaegne ideoloogia ikka täiega ja paari sealset müüti on ka kodumaised „eksperdid“ ajaloolise tõe pähe võtnud. No ei olnud Norge teeleasumise ajal (10. aprill) miskit suurt tseremooniat ega Mussolini kõnet – see juhtus hoopis 29. märtsil, kui õhulaev norralastele üle anti. Radist Olonkin ei kukkunud Teravmägedel kõrgepingetraatidesse (!!), see on juba poolakate endi fantaasia. Norralaste väitel muutus tema kõrvakuulmine äkitselt nii halvaks, et ta tuli enne teeleasumist nende mehega asendada. Amundsen solvus Nobile peale mitte mingi tühise mundrijama pärast, vaid National Geographicu kopsakast honorarist ilma jäädes, mille itaallane tal nina alt ära napsas. Aga mis parata, Amundseni rahaasjadest, läbisaamisest Nanseniga või oma vennaga on Centkiewiczite raamatus üldse vähe juttu.
Raamatu kirjeldus ütleb "haarav jutustus kuulsa polaaruurija elust ja retkedest".
Pigem on see aga romaan. Ja mitte eriti haarav. Enamik tegevust on antud otsekõnena. Pikad dialoogid või monoloogid, sisekõned. Kogu aeg on "Amundsen mõtles seda" või keegi arvas toda. Kui ajaloo-truu selline stiil on? Ei tea. Aga igav on küll. Ma ei taha lugeda lehekülge tekste Amundseni (väljamõeldud) vestlusest oma majapidajannaga.
Autorid on kahtlemata teinud ära tohutu töö allikatega, ja joonistanud meie ette Amundseni elu lapsepõlvest surmani. Kuid see Amundsen sarnaneb kangesti ühe teise kuulsa kangelasega - Vladimir Ilijitš Leniniga. Karm, aga õiglane. Ennast ohverdav. Silmavaade silmapiiril. Iga hetk elust pühendatud revolutsioonile, ptüi, poolusele.
Lõpuks ei ole mul aimugi, kas raamatu-Amundsen on päris või on see puhas autorite looming.
Amundseni retkede kohta saab siit muidugi üht-teist teada. Kuid - neist olen ma lugenud niikuinii. Detaile on muidugi uusi.
Kogu info on antud lausalise tekstina. Kaardid on vaid sisekaantel. Ainus foto on kaanel.
Võib-olla teistele lugejatele see stiil sobib. Aga mina tahaks kaarte. Ajajoont. Skeeme. Miks kirjeldada eskimo kelku, kui võiks anda joonise või foto?
Matka-huvilistele soovitan ma seda raamatut ikka. Oluliste reiside kirjeldused on head. Kuid - võiks olla veel palju parem.
Mõnes kohas küll hirmus paatoslik ja sotsialismivaimust kantud aga sellest saab lihtsalt mööda vaadata, sest muidu on hästi kirjutatud. Ja juttu on ikkagi polaaruurijatest!