Uhhuduurlaste teisest raamatust saab lugeda, kuidas Eesti mehest saab meile senitundmatu Iraani linna üle 40 aastaste usklike meeste kiirkäimistšempion; kuidas käepäraste vahenditega kodukeemiat valmistada; kuidas suhtutakse valgetesse seal, kus nad aastasadu on omakasupüüdlikult käitunud on, ja veel palju seiklusi, mis kodust kaugel aset leidsid.
Mõnus lugemine.Sõnakasutus oli viimase peal.Nalja sai, põnevust jagus kuhjaga, silmaring avanes tunduvalt.Tore on lugeda kaugetest maadest kuhu ise arvatavasti kunagi ei treffa.See raamat pani ka veidi maailma asjade üle mõtlema ja respekteerima teiste rahvuste kombeid, ükspuha kui veidrad need meile ei tundu.Igati väärt lugemine.Ootan meeste uusi seiklusi suure huviga.