Kelder. Ma olin roninud mööda peenikeste metallpulkadega redelit kellegi keldrisse. Siis olin ma libastunud. Järelikult ma kukkusin. Alla. Aga kui sügavale? Kui sügavale annab nii kaua kukkuda? Ma ei kujutanud ette mitte ühtegi inimest, kellel oleks selline põhjatu kelder.
Kuidas küll keegi viitsiks iga päev nii palju aega kartulite järele ronimiseks kulutada? See ei saanud olla kelder. Aga mis see siis oli?
„Mahajäetud maja” on lõbus, aga ka kõhedusttekitav lugu kolmest poisist, kelle üleannetu uudishimu viib seiklustesse, mida keegi meist uneski näha ei oskaks.
Ütleme nii, et ma ise soovitaksin seda raamatut küll pigem 4. klassi õpilastele, kui kuuendale klassile, sest see oleks mulle rohkem huvi pakkunud kaks aastat tagasi. Raamat räägib suhteliselt segelduste rikast suvelaagrist, kust kaob järsku ära Martini ja Joonase klassiõde Miia ning, kuna poisid ei soovi algul oma salajase poeskäiguga vahele jääda lähevad nad teda otsima koos nende väikse sõbra mini-Martiniga. Kuigi nad arvavad, et Miiaga pole midagi juhtunud satuvad nad ühe iseäralikku maja keldrisse, kust läheb alles tõeline seiklus lahti.
MA soovitas seda selle pärast alkkoolile, kuna seal on nende ealistest rohkem juttu ja see on nende mõtlemisviisi moodi. Muidu väga mõnus raamat.