Viis juttu väikesest esimese klassi poisist Joonasest, tema vanemast vennast Harrist ja õde Ingerist. Lugudes on mõnusat ja lihtsat koolipoiste huumorit ning pisut elu tõsisemat poolt. Lahe lugemine kogu perele, kus on algklassiealisi lapsi.
*Raamat on I klassi soovitusliku kirjanduse nimekirjas.
Jaanus Vaiksoo on sündinud 5. jaanuaril 1967 Paides.
Aastatel 1974-85 õppis Tallinna 32. Keskkoolis, 1985-91 Tallinna Pedagoogilises Instituudis ning täiendas end Greifswaldi, Viini ja Tampere ülikoolis. 1994. aasta kevadel kaitses magistritööd teemal „August Gailiti romaani „Toomas Nipernaadi” lugemismudelid”. Aastatel 1991-2000 oli J. Vaiksoo Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti kirjanduse õppetooli õppejõud ja tegeles eesti kirjanduse ajaloo uurimisega. Ta on õpetanud Tallinna Reaalkoolis ja Rocca al Mare Koolis eesti keelt ja kirjandust ning Vanalinna Gümnaasiumis keskaja kirjandust. Aastast 2008 töötab Jaanus Vaiksoo eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis.
Alates 2000. aastast, mil ilmus Jaanus Vaiksoo esimene lasteraamat „Neli hommikut ja üks õhtu”, on ta avaldanud jutu- ja luuleraamatuid lastele ning kuulub tänapäeva eesti olulisemate ja populaarsemate lastekirjanike hulka. Ta kirjutab jutte ja luuletusi ajakirjale Täheke.
Lisaks ilukirjandusele on Jaanus Vaiksoo kirjutanud aabitsa (koos Sirje Toomlaga) ning stsenaariumi ETV lastesaatele „Saame kokku Tomi juures” (koos Wimbergiga).
Tore lihtne lugemine. Lastele kindlasti ka heaks omaette lugemiseks, sest saab ikka ise jagu. Ainus mis häiris, oli see, et illustraator (Ilmar Trull) on sama, kes raamatul "Tänavalapsed". Võib-olla ei ole ma piisavalt Trulli raamatuid lugenud aga tänu illustratsioonidele (ja juba kaanepildile) läks kogu aeg mõte "Tänavalapsed" raamatu juurde ja kuklas tiksus, et äkki ikka on omavahel seotud.