Tänapäeva Eestis toimuva sündmustikuga romaani kesksed tegelased on kolm kirjanduse ja kunstiga tegelevat inimest – kaks naist ja üks mees, kelle elu ja tegemised on üksteisega tihedalt läbi põimunud, kuid samas üpriski erinevad. Neil kõigil on usk millessegi ebakindlasse, mis võib igal hetkel näidata oma teist palet. Tegelaste mõtete, läbielamiste ja loomingu kaudu käsitleb romaan reeturliku olemusega nähtusi, nagu aeg, usaldus, sõltuvus, saatus ja kunst.
"Kahe näoga jumal" on Eia Uusi teine romaan. Tema debüüt, "Kuu külm kuma" märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel ning võitis 2006. aastal Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia.
Armastanarmastanarmastan taaskord. Olen üllatunud, et negatiivseid arvustusi nii palju sellel raamatul, kuid saan aru, et sihtgrupp on väga spetsiifiline. Kogu raamat on kirjutatud sisukalt ja mahuka terminoloogiaga, kuid tundsin korduvalt, et süda on tundeid ja mõtteid nii täis- et lihtsalt pean raamatu kõrvale panema ja mõtlema. Sain mitmed jalutuskäigud just sellele mõtiskledes taidetud! Ja no IMELINE lõpp, kuidas kõik kokku seotud on, kui ootamatu ja nagu öeldud siis "erand kinnitab reeglit, punkt."
Minu jaoks kahjuks see raamat ei töötanud. See oli väga mõtlik, aeglane, suurt midagi ei juhtunud. Tegelaskujudega ei suutnud ma üldse samastuda ning stiil ei olnud ka üldse minu jaoks. Sellest on kahju, kuna Eia Prantsusmaa-raamat on kindlasti üks tolle sarja tugevamaid ning lugenud olen seda korduvalt ja alati on nii meeldinud. Tema ilukirjandus aga kuidagi ei kõneta mind üldse.
Raamatu märksõnad minu jaoks on vaikne filosofeerimine, palju alkoholi ning ülemõtlemine. Palju keerutamist, aga mingit nauditavat sisu minu jaoks välja ei koorunudki...