Mait Vaik on luuletaja ja muusik kelle looming on tänaseni kuulajani jõudnud enamjaolt viisistatuna. Eesti ansamblitest on kasutanud Vaigu tekste ansamblid «Metro Luminal», «Vennaskond»,» Sõpruse Puiestee», «Kosmikud», «The Tuberkuloited» jt. Mitmed autori tekstidele lood on jõudnud lauludena erinevate muusika-edetabelite tippu.
Täna tegutseb Mait Vaik ansamblis Sõpruse Puiestee, samuti tekstide kirjutajana Kosmikutes. Tuntumad lood Mait Vaigu sõnadele on «Isa tuli koju», «1905», «Rahu, ainult rahu», «Kuidas tuli pimedus mu tuppa», «Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head» jpt. Antud esmakogu on valik tekste autori loomingust aastatest 1988–2011.
Seda luulekogu poleks ilmselt ilma Lugemise väljakutse grupita niipea avastanud, aga kui keegi sellest nii mõnusasti kirjutas, tuli muidugi nüüd ja kohe isu endalgi lugeda. Ja tõsi ta on, et kui autori loomingut ikka pool tosinat ansamblit viisistanud, siis hakkavad laulud kohe kõrvus kõlama. Seda enam, et kolm neist bändidest on mul erinevatel ajahetkedel täitsa lemmikud olnud. Tõsi on ka see, et ega ta looming just heledameelne pole, ikka palju pimedust ja süngevõitu mõtteid, pühendusi surnud sõpradele. "Olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head" pigem erandina kogu selles kambas. Sven-Erik Stambergi mustvalge graafika sobitub mõnusalt luuletuste konteksti ja eks vahepeal jäetud tühjadel lehtedelgi ole oma tähendus. Keda Vennaskonna, Metro Luminali või Sõpruse Puiestee looming külmaks ei jäta, soovitan kindlastik lugeda (kui veel pole lugenud).