Kui seda lugeda, ei tundu üldse imelik, kui kõik maailmas samal ajal toimuvad asjad muutuvad justkui raamatu osaks. See, et raamatu tegevus toimub põrgukuumuses, aga liinibussis, milles sa istud, valitseb jäine külmus. Et hommikune kerjaja on küsinud 'Tereäää? Sendid on?'ja et tegelikult teda vastus üldse ei huvitagi. See, et hommikul kell 5 on läinud uni ära ja esimese asjana haarab käsi raamatu järele, et kontrollida, kas enam lehekülgegi ei jäänud. Võibolla see kõik ei ole ka täpselt nii, aga ega unenägudes ei saagi kindel olla.