Olen seda noorteromaani kunagi juba lugenud, aga et nii see kui ka Kiira Saare muud lood jätsid tookord kummastava mulje, siis nii väga uuesti üle lugema ei kippunud. Pika mõtlemise peale võtsin aga tänu noortekirjanduse lugemise väljakutsele uuesti ette ja üllataval kombel sobis nüüd palju paremini. Nagu autor isegi öelnud, meeldib talle tavalisse argiellu veidi kiikse lisada. Selles romaanis kohtub tragöödiast muserdatud Martin ühel õhtul tänavanurgal veidralt riietatud ja väikest nahkkohvrit kandva neiuga, kes tundub olevat meeltesegaduses. Martin viib neiu oma koju, kuid hommikuks on ta kadunud ja kohvrike seisab nurgas. Sama päeva õhtul ilmub aga hoopis teises riietuses sama neiu jälle sama koha peale, samasugune kohvrike näpus ega paista eilsest kohtumisest Martiniga midagi mäletavat.
Kui norida, siis romaani algus jäi minugi jaoks ebahuvitavaks ja võib noorema lugeja paari lehekülje järel eemale peletada. Kui aga tegevuse juba käima ja põnevuse üles saab, siis hakkab kõik juba ladusalt edenema. Huvitav segu argielust ja müstikast.