Piibel: Vana ja Uus Testament

by Anonymous

1209 pages, Hardcover

First published January 1, 1989

About the author

Books can be attributed to "Anonymous" for several reasons:

* They are officially published under that name
* They are traditional stories not attributed to a specific author
* They are religious texts not generally attributed to a specific author

Books whose authorship is merely uncertain should be attributed to Unknown.

See also: Anonymous

Reviews

[Toomas Kokk · Rating 2 out of 5]

Oeh fucking finally... Ma muidu arvustusi ei kirjuta, aga mõtlesin, et selle kohta teen väikese küll - keda huvitab, see võib lugeda :)

Jõudsingi lõpuks kohale. Kaua tehtud kaunike - umbes 1,5 aastat võttis selle raamatu läbilugemine aega. Alguses lugesin 20 lk päevas, siis mõne aja pärast 15, hiljem 10 ja viimased pool aastat 5 lk - no ei kannatanud rohkem lihtsalt. Piibli lugemine ateistina on paras pähkel ja iseendaga võitlemine, eriti kui oled võtnud endale eesmärgiks see kas või hambad ristis läbi pureda.

Vana testament oli lihtsalt õudus kuubis - üks nonstop jumala kiitlemine ja tema hirmuvalitsemise all elamine. Oli palju peatükke, mida ma lihtsalt ei suutnud sõna-sõnalt mõttega lugeda, sest kuskilt maalt läks see nii masendavaks korduseks, et see oli liigne horror minu jaoks, nii et palju lehekülgi lugesin diagonaalis, stiilis "mhm sama jumala ülistamine, mhm same here, ok poh yolo". Kõige suurema põnevusega lugesingi kuni Esimese Moosese raamatu lõpuni, sest nendest piiblilugudest olin varem kuulnud. Muu oli suhtkoht nukker ausalt öeldes. Palju mõttetut hävitustööd, väljavalitud rahva igavest õigust elule ja paljude teiste rahvaste ja mitte- või valeusklike inimeste laastavat tapmist. Pigem suht intense lugemine.

Uus testament läks suuresti palju kergemalt. Veits tüütu oli lugeda nelja evangeeliumi üksteise järel, mis kõik kirjeldasid täpselt samu sündmusi lihtsalt teise inimese vaatevinklist lähtuvalt. Mõned õpetussõnad olid tuttavad, stiilis "pööra teine põsk", "kes on patuta, see visaku esimene kivi" jne. Aga pärast Jeesuse elu ja surma kirjeldust läks jälle lappama natuke. Autorid kukkusid kolinal taas vanale rajale ning hakkasid apostlite lugude näol ajama mingit pikka vakstut sellest, kuidas kogu maailma (loe: Lähis-Ida ja Kreeka) on vaja hakata ümber veenma, et "yo, teie paganausk on suht bullshit, check out this Jesus dude".

Kokkuvõttes, nagu ma juba sissejuhatuses välja tõin, siis see ei olnud kerge lugemine. Küllap enamikule inimestele, kes jumalat ei usu, ongi see tõsine väljakutse. Ma ei võtnudki kätte seda raamatut selleks, et omg äkki siin on midagi, mis muudab mu meelt ja converdib mind kristlaseks. Ei, vastupidi. Mõte oli selles, et ma tahan lihtsalt aru saada sellest maailmast, mida sajad miljonid vähemal või rohkemal määral peavad suureks osaks enda identiteedist, millest nad leiavad tuge, lohutust ja lootust või juhiseid, kuidas oma elu elada (although veits lol oleks, kui sa leiad, et kividega tuleb surnuks visata kõik, kes teevad jumala puhkepäeval tööd - veits extra tbh).

Ma olen väga hästi kursis sellega, et nii sellesse kui ka igasse teise ajaloolisse teosesse tuleb proovida suhtuda tolle aja inimese mõttemaailma ja kontekstiga, mistõttu ma ei võtnud kriitilist hoiakut ega hakanud räntima stiilis, et "omg jumalat pole olemas, naxxui sa üldse loed sellist teost, kui sa jumalat ei usu" jne. Jah, ma olen väga aware sellest. Võtsingi selle raamatu selle küsimusega kätte, et kuidas loen ja mõtestan seda raamatut mina kui inimene, kes ei usu jumalat. Nüüd on see siis tehtud ja vastus käes. Aitäh teile.

Mõtlesin tükk aega, mitu tärni selle raamatu eest anda. Jõudsin siis järeldusele, et olen sutsu heldem ja annan ajaloolise väärtuse eest kaks tärni. Kirjandusliku elamuse saamiseks ma ei julge piiblit soovitada, küll aga enese harimiseks (kui teil on muidugi 1,5 aastat sellele kulutada).

This was my Ted talk.
Matu

[Virgo Siil · Rating 1 out of 5]

Kole kõikuva tasemega ja lünklik narratiiv. Kohati lohisev lugu ning palju tõlgendusvõimalusi.

[Daniel · Rating 3 out of 5]

Kui nüüd päris aus olla, siis läbi lugesin ma hetkel vaid Uue Testamendi, aga kuna eraldi väljaannet mul leida ei õnnestunud, lõin läbi kogu kupatuse.

Küsimusele miks on mul vastus varnast võtta. Lihtsalt seepärast, et ma saan. Pärast vaheaastat ei pruugi mul pensionini nõnda palju vaba aega tekkida ja hea on see linnuke varakult kirja saada. Katsumus ei olnud kergemate killast, päris palju pidi tagant sundima, aga tagantjärele sain tasuks väärtusliku kogemuse.

Isegi kui kristlus on vähemalt Eesti igapäevaelust kaugele jäänud, tasub siiski üle vaadata need talad, millele lääne kultuuriruum viimased kaks tuhat aastat toetunud on. Vaevalt et ükski teine teos on esimese maailma maailmavaadet rohkem mõjutanud. Minu jaoks jäi Uus Testament eelkõike praktiliseks teoseks, võib ehk isegi öelda, et käitumisõpikuks. Talle meeldib manitseda ja tegusid suunata, ning kuigi tänapäeval võib see tunduda ahistav, ei saa salata, et kui kogu inimkond käituks Uue Testamendi juhiste järgi, oleks maailm küll kõvasti igavam, aga see-eest parem paik. (Eeldusel, et ära jääb äärmustesse kaldumine. Film "Õpilane" jne)

Ma ei hakka siin tegema kulunud nalju vigase süžeeliini ja kohati lohiseva stiili üle (fiction-riiuli kild jääb ka paraku katki), sest tegemist pole teosega, mida hinnata tavapäraste kriteeriumite järgi. Kõhklesin kahe ja kolme vahel, kuid lõpuks läks läbi viimane. Seda sellepärast, et kuigi kogemus ise vääris pigem kahte, oli õppetund enam kui kolme eest.

[Kui aega napib, tasub läbi võtta esmalt apostlite kirjad - minu jaoks parimad palad]

[Elsa Triin]

kas on imelik märkida Piiblit "currently reading"? võib-olla. aga tegemist on tohutu paksu raamatuga ja kui ma selle projekti kord ette võtsin, et uuesti Piibel otsast lõpuni läbi lugeda, siis las ta olla siin ka

[Andres · Rating 2 out of 5]

(Lugesin läbi ainult Vana Testamendi)

Tundub, et vajaks eellugu, sest peategelase Jehoova käitumise põhjused ja motivatsioonid jäävad segaseks. Isik tundub olevat psühhopaatsete kalduvustega, aga oleks huvitav teada rohkem tema päritolu ja lapsepõlve kohta.
Tüütuks teevad asja pidevad kordused (selles mõttes sarnane Kalevipojale), Jehoova tundub olevat õppimisvõimetu tegelane, kes järjepidevalt käitub samamoodi, aga ootab erinevaid tulemusi. Raamatu algus on suurejooneline ja paljutõotav, aga see kiiresti muutub ja nii-öelda maailma loojast saab kohaliku tähtsusega kiuslik jumalus, kellel on kompleks, et teda piisavalt ei austata. Peaaegu nagu oleks tegu kahe erineva tegelasega.

Osad on kirjutatu erinevate autorite poolt ja seeläbi kõikuva kvaliteediga, kõige põnevamad üldiselt need, kus on mõni eluline tegelane, kes peab Jehoova-poolse terroriseerimisega toime tulema.
Umbes poole pealt muutub väga raskeks narratiivi järgida, sest pole lihtne aru saada sündmuste ajalisest järjestusest. Tänapäeval kasutatakse sellist tehnikat üsna sageli, aga lõpuks saavad erinevad tegevusliinid kokku, aga siin olid kõik peatükid enam-vähem samad: Prohvet saab nägemuse, kus Jehoova kirjeldab erinevaid nuhtlusi, mida ta kõigile kaela saadab, sest tema eeskirju ei järgita (vahel Jehoova teeb meelega nii, et tema käske ei täidetaks, sest siis on tal hea põhjus jälle nuhtlusi saata). Nii et ega selles mõttes vist väga suurt vahet pole, mis järjestuses need asjad juhtusid.

Küll aga on see probleemiks lõpus, sest pole aru saada, mis siis lõpuks Jehoovast või tema rahvast sai. Õnneks on järg väljas, nii et võib-olla saab selles osas veel selgust...

[Jane Tiidelepp · Rating 5 out of 5]

Öökapiraamat.

[Bibi Loore · Rating 5 out of 5]

Lemmik🤍
✝️❤️🫵

"The greatest love story that is ever told" 🙌